„Pikkamisi hiilisid ligi imelikud sümptomid: surin peanaha all – nagu sipelgad jookseksid –, käelabade suremine, unetus ja südamekloppimine, eriti öösel. Põlvedele ilmusid kohati vutimunasuurused tursed, sageli oli turi kange ja ka kõrvad vilistasid pidevalt,“ kirjeldab Gerli. „Kõige hullem oli aga peavalu ja pearinglus, sest pidevalt oli tunne, nagu oleksin tormisel merel ja vaevleksin samal ajal migreeni käes.“

Jaga
Kommentaarid