27.07.2022, 12:06

KOLUMN | Kristi Luik võrdleb meie ja ameeriklaste puhkamise kultuuri: Ameerikas oled õnnega koos, kui saad kaks vaba nädalat

Ma poleks kunagi arvanud, et hakkan mõtlema 20 tundi kestvast lennust Eestisse koos kahe lapsega kui millestki lõõgastavast, aga väljavaade istuda päev otsa rihmaga kinnitatult ühel ja samal kohal tundub praegu lausa taevalikuna.

Kristi Luik

Kristi Luik on USAs elav kolumnist, kelle sulest on Eestis ilmunud raamat “Veidrike printsess”. Tema lapsed on kooliealiseks sirgunud ja Kristi mõtteis mõlgub plaan koos perega vähemalt aastaks Eestisse kolida – tema süda on just siin.

FOTO: Triin Maasik

Hilisem väsimus, paistes ja krambis jäsemed on hind, mida olen valmis maksma võimaluse eest lihtsalt liikumatuna istuda. Ainuüksi tõik, et ma seda artiklit kirjutan, on omamoodi väike ime, ja põhimõtteliselt teen ma seda oma tööpäeva ajal. Ameerikas räägivad kõik kogu aeg sellest, kui kiire neil on. Kui küsida kelleltki „Kuidas sul läheb?“, saad 90 protsendil juhtudel vastuseks: „Jube kiire on.“ Ja ega inimesed valetagi, neil ongi kas väga kiire või väga-väga kiire.

Eestis töötades ma midagi sellist ei tajunud. Mäletan, kuidas pidin talvel kottpimedas üles tõusma, oma auto akendelt jääd maha kraapima ja siis mööda libedaid teid 15 minutit tööle sõitma. Kahtlemata oli see ebameeldiv, aga see polnud stress, mida tundsin, vaid pigem soovimatus elada. Silicon Valleys pole meil aega juurelda elu mõttetuse üle. Tunnipikkuste liiklusummikute ajal – kõik need arvutiinimesed sõidavad ju üheskoos Apple’isse või Google’isse – kuulame me podcast’e. Vähemalt saavad nood IT-töötajad ebamugavuste eest sadu tuhandeid dollareid aastas. Meie, tavalised inimesed, peame taluma viletsat liikluskorraldust, et mitte kodutuks jääda.