See lapsepõlvemälestus on kauge kui Antarktika, aga Nele-Liis on siin ja praegu: istub parasjagu juunipäikese käes, juuksed trennijärgsest pesust veel niisked, ja vaatab mulle oma soojade silmadega otsa. Esimene, mida tema juures märkad, ongi ta sõbralikud silmad. Need lausa kallavad su soojusega üle. Ja ei mingit võõrastamist, ta annab mulle kogu oma tähelepanu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid