KÜSIMUS EKSPERDILE | Kas tasub võtta unehäirete korral melatoniini?

Vastab Kene Vernik, uneterapeut.

Melatoniini võetakse ekstreemse unetuse või unerütmihäire korral. Tegemist on aga siiski hormooniga, seetõttu näiteks lastele või noortele seda soovitada ei saa. Kõrvalmõjudena võib melatoniin tekitada peavalusid, higistamist, pikaajaliselt ja suurtes kogustes võib see ka kehakaalule mõjuda. Melatoniin võib katkestada REM-und ehk hommikust und. Kõige halvem selle võtmisel on, et sinu aju ei pruugi siis enam ise melatoniini toota ja tekibki sõltuvus sissevõetavast ainest. Kogused hakkavad suurenema, aga kui sa ei tunne tehnikaid, kuidas und saavutada, ja unerütmi paika ei saa, oled lõpuks ikkagi unetu.

Melatoniini võetakse 2–3 mg umbes 40 minutit enne magama minekut ja lühiajaliselt: kaks kuni kolm nädalat, vahel ka kuni kuu aega. Viga on kasutada melatoniini kaootiliselt: võtta seda ühel õhtul kella kümne ja teisel õhtul üheteistkümne või kaheteistkümne ajal. See lööb ööpäevarütmi sassi. Melatoniini tuleks võtta võimalikult samal ajal aju enda melatoniinitootmisega, siis õnnestub kiiremini uinuda. Seega tuleks teada oma kronotüüpi ehk kas muutud uniseks varakult, tavapärasel ajal või väga hilja. Enne melatoniini võtma hakkamist on aga äärmiselt oluline, et sinu unerütm oleks 7–10 päeva paigas olnud.