Teadlaste jaoks pole kõhubakterite mõju käitumisele siiski enam suur üllatus. Meie aju ja soolestik on pidevas ühenduses teatud molekulide vahendusel. Need seedimisel tekkivad ained saadavad signaali, et oled söönud piisavalt või et vajad just teatud toitaineid. Kõhubakterid suudavad aga toota samasuguseid molekule, n-ö häkkides infovahetusse ja muutes sõnumi tähendust, et sellest ise kasu lõigata.

Nüüd tuleb teadlastel kindlaks teha, kas inimese puhul pole ehk eelmisel päeval söödud toit valikute tegemisel olulisem mõjutaja kui mikrobioom.

Allikas: Science Daily

Jaga
Kommentaarid