TEADUSUUDISED | Parim trenniaeg sõltub soost

Olenevalt soost võib treeningu mõju olla hommikul hoopis teistsugune kui õhtul.

Ameerika uurijad palusid kahel 25–55aastaste meeste ja naiste grupil osaleda tosin nädalat kestnud programmis. Kõik osalejad olid terved, normaalkaalus ja aktiivse eluviisiga. Üks segagrupp tegi tund aega kestnud trenni enne kella 8.30 hommikul, teine õhtul kella kuue ja kaheksa vahel. Mõlemad grupid järgisid ka neile spetsiaalselt loodud toitumisplaani.

Katse järel selgus, et kõigil osalejatel oli paranenud nii sooritusvõime kui ka tervisenäitajad. Tulemused erinesid aga naistel ja meestel märkimisväärselt, kui võeti arvesse treeningu aeg. Naistel vähendas hommikune treening kõhurasva hulka ja alandas vererõhku, õhtune trenn aga suurendas ülakeha lihasjõudu, üldist vastupidavust, parandas meeleolu ja aitas tekitada küllastustunnet söömisel. Meestel aga alandas just õhtune trenn rohkem vererõhku, samuti toimus meestel rasvapõletus õhtul treenides tõhusamalt kui hommikul.

Miks meeste ja naiste puhul tulemused erinesid, pole veel selge ja vajab põhjalikumat uurimist.

Allikas: The Times

Laste ATHd leevendab toit

Laste aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid saab leevendada ravimiteta, hoopis toidu abil.

Ameerikas tehtud uuring hõlmas 135 last, kellel oli diagnoositud ATH: keskendumisraskused, suutmatus juhiseid järgida, asju meeles pidada, emotsioone kontrollida. Ükski neist lastest uuringu ajal või ka varem ravimeid ei saanud.

Uuringus anti osale lastele kaheksa nädala jooksul 36 koostisosaga toidulisandit vitamiinide, mineraalainete, aminohapete ja antioksüdantidega. Teine osa sai platseebot, seejuures ei teadnud ei lapsed ega nende vanemad, kumba laps saab. Ilmnes, et laste võime tähelepanu säilitada ja oma emotsioone reguleerida paranes esimeses grupis 54%, platseebogrupis aga vaid 18%.

Kui ATH sümptomid tugevnevad, on arstidel tavaks lapse ravimiannust suurendada, kui ta neid võtab, või ravimid välja kirjutada, kui veel ei võta. Uurijate sõnul tasub aga jälgida ka seda, mida laps sööb, ja proovida selle kaudu tema sümptomeid leevendada. ATH on seotud teatud virgatsainete vähesusega ajus. Vitamiinid ja mineraalained meie toidus ehk puu- ja köögiviljade piisav söömine aitab nende tekkele oluliselt kaasa.

Allikas: StudyFinds

Unetus keskeas mõjutab aju eakana

Kui magad 40. eluaastatel liiga vähe ja halvasti, maksab see 60ndates kätte.

Keskeas esinenud unehäirete ja vanemas eas süveneva kognitiivsete võimete vähenemise vahel on selge seos, leidsid Soome teadlased. Nad jälgisid üle 3700 Helsingi elanikku 15–17 aasta vältel. Uuriti inimeste keskeas esinenud insomnia mõju mälule ning õppimis- ja keskendumisvõimele pärast pensionile jäämist. Teadlased leidsid muret tekitava mustri: mida tõsisema unetuse all keskeas kannatati, seda enam halvenesid pensionieas inimese kognitiivsed võimed. Mida kauem oli unetus kestnud, seda rohkem anti teada õppimis- ja keskendumisvõime probleemidest vanemas eas. Keskeas leevenenud unetus oli aga seotud hilisema parema ajutervisega.

See pole esmakordne uuring, mis näitab, et uni on kognitiivse võimekuse ja ajutervise jaoks äärmiselt oluline, kuid esimest korda jälgiti unetuse all kannatanuid nii pikka aega.

Allikas: StudyFinds