„Miks me üldse võtsime sellise projekti ette? Varasemalt tegeles SA Tallinna Hambakliinik koolihambaraviga, aga juba peaaegu 20 aastat tagasi on praktiliselt kõik sellised hambaravikabinetid kinni pandud. Selliste hambaravikabinettide ülalpidamine oli väga kallis, keeruline ja ka palju asju seadusandluses muutsid selle raskeks,” ütleb SA Tallinna Hambakliiniku juhatuse esimees Maksim Volkov alustuseks.

Volkovi sõnul on Tallinna Hambakliinik mitmete sotsiaalprojektide raames koolilaste hammaste tervist uurinud ning kahjuks ei ole näiteks 6.–7. klassi õpilaste seas olnud vaatepilt alati sugugi hea. „6.–7. klassi õpilaste hammaste tervist kontrollides oleme olnud tunnistajaks olukorrale, kus 25 õpilasega klassi peale on tervete hammastega lapsi ainult 1–3. Probleem on nii selles, mida süüakse ja juuakse, kui ka selles, et hambaid ei pesta õigesti. See on omaette probleem. Veelgi suurem probleem on see, et lapsega tasub kaks korda aastas hambaarsti juures käia, aga elu rütm on selline, nagu ta on, ja vahel lihtsalt unustatakse ära, millal viimane kord oli.”

SA Tallinna Hambakliiniku juhatuse esimees Maksim Volkov

Hambaravi koolilastele mugavalt kätte

„Inimeste harjumusi ja elurütmi oleks väga raske muuta. Aga saab ka teha teistmoodi. Nagu öeldakse, et kui Muhamed ei tule mäe juurde, siis võib mägi tulla Muhamedi juurde,” kirjeldab Volkov. Meie teenus on mobiilne ehk liikuv ja selle kaudu mugavalt kättesaadav. See on üleüldine trend ... raamatukogud, pangabussid, mammograafiabussid. Maailm liigub selles suunas, et teenus peab liikuma,” kirjeldab Volkov ja rõhutab, et kõik hambaravi protseduurid peavad toimuma ainult selleks ettenähtud kõikidele nõuetele vastavas arstikabinetis ning ka nende hambaravibussi puhul on kõik tingimused täidetud.

„Otsisime endale päris kaua sobivaid koostööpartnereid, kes meid selle projektiga aidata saaksid. Projekti on kaasatud inseneribüroo ja transpordivaldkonna tippspetsialistid ja eksperdid, näiteks meid konsulteerinud Hugo Osula. Sobiva hambaravikabineti ehitamine on päris keeruline ettevõtmine. Aparatuur, vesi, röntgen, steriliseerimine jne. See on mitu korda raskem kui mammograafiabuss. Liikuva hambaravikliiniku ehitamisele eelnes väga suur mõttetöö,” sõnab Volkov.

Nüüdseks välja töötatud ja sügisel käiku minevas lahenduses on kolm eraldi kabinetti, väike koridor ja registratuur. „Me nimetame seda hambaravibussiks, täpsemalt on tegu kokkupandava haagisega. Kõikide aspektide puhul on mõeldud ka erivajadustega inimeste peale. Tegu on suure ja liikuva hambaravi osakonnaga, mitte paari eraldi kabinetiga, mida on võimalik väga lihtsalt ehitada.”

Volkov rõhutab, et linnaasutusena ei ole SA Tallinna Hambakliinik kasutanud maksumaksja raha. Kogu eelarve on tulnud kliiniku eelarvest, mis omakorda investeeritakse ja rakendatakse Tallinna elanike heaks. „Teeme ise, töötasime idee välja ja finantseerime ka ise. Maksumaksja rahast ei võtnud midagi, aga see hakkab töötama maksumaksjate heaks.”

Jaga
Kommentaarid