Proviisor: pigem olen hea apteeker kui halb arst

Olesja Kuznetsova oli väike tüdruk, kui palus kogu hingest oma medõena töötavat tädi, et too talle mängimiseks päris süstlad tooks. Olgu süüdlaseks süstlad või väikese tüdruku vankumatu tahe olla täiskasvanuna kuidagigi seotud meditsiinimaailmaga, aga täna on Olesja pühendanud end apteegi nõustamisteenuste edendamisele.

„Nii nagu paljud lapsed unistavad arstiks, õpetajaks või kosmonaudiks saamisest, unistasin mina meditsiinialal töötamisest. Ja mitte sellepärast, et minu vanemad või vanavanemad oleksid meedikud olnud, vaid hoopis minu tädi toodud päris nõeltega päris süstlad inspireerisid mind juba päris väikese tüdrukuna oma unistuste poole püüdlema,“ kirjeldab proviisor teed meditsiinimaailma.

Keskkooli lõpus andis viimase tõuke farmaatsiaõpinguteks Olesja sõbranna majas elav Narva kesklinna apteegi juhataja, kes soovitas kahele erialaotsingul noorele farmaatsiaõpinguid Tartus.

„Mõeldud-tehtud! Kuigi ma teadsin, kes on apteeker, siis sõna proviisor ei öelnud mulle eriti midagi. Sellest hoolimata saatsime dokumendid soovitatud erialale ning sügisel alustasime juba õpingutega. Hetkeks mõtlesin ka arstiõpingutele, kuid otsustasin olla pigem hea apteeker kui kehv arst,“ räägib Olesja.

Apteekritöö pani pea valutama

Apteekriks aga naine pärast õpinguid kohe ei läinudki. „Tollal ei tundunud apteek piisavalt vinge kohana noorele inimesele,“ tunnistab naerusuine proviisor. Nii leidis noor naine end esiti ravimifirma põnevast maailmast, seejärel andis võimaluse Südameapteegile, kuid otsustas siiski tagasi ravimifirmasse minna. „Ehk ei olnud aeg õige. Ma otsisin seda, mida päriselt teha tahan ning mõtlesin palju elu üle,“ räägib proviisor oma karjääritee algusest. Kaks aastat hiljem oli aeg apteeki naasmiseks küps. Nimelt ristusid naise teed uuesti Südameapteegiga, kuhu ta proviisorina tööle asus.

„Mul on hea meel, et asjade kokkulangevusel just Südameapteeki sattusin. Siinsed inimesed olid need, kes muutsid minu suhtumist apteekri töösse. Mõtlesin, et mis see siis on – müüd ibuprofeeni ja võtad sahtlist retseptiravimeid. Südameapteekrid näitasid, milline üks apteeker tegelikult olla saab – abivalmis, pühendunud, laialdaste terviseteadmistega ja alati valmis inimesi päriselt aitama. Lisaks olin võlutud Südameapteegi enesearengu ja koolituste võimalustest. Üsna kohe tekkis äratundmine, et apteekriamet on äge ja sobib mulle,“ on Olesja rõõmus apteeki sattumise üle.

Ta tunnistab pooleldi naljatledes, et alguses pani uus töö pea ikka korralikult valutama ja valuvaigistite järele haarama. Olesja sõnul on meditsiin pidevas arengus ning seda kõike tipptasemel osata ja hoomata tundus keeruline. Kui üks noorem naisterahvas aga pärast jalaveenide kohta uurimist ja operatsioonimõtete jagamist apteeki Olesjale tänutäheks toodud roosiga naasis, tundis noor proviisor, et oskab olla sama hea, kui kõik need talle eeskujuks olnud apteekridki.

Apteeker kui laia spektriga tervisenõustaja

Natuke aega sai Olesja end proviisoriametis enesekindlana tunda, kui juba saatis elu ta karjääriteele uue väljakutse. Nimelt vabanes Südameapteegis nõustamisteenuste juhi ametikoht, kuhu proviisor pikemalt mõtlemata kandideeris. „See töökuulutus oli mulle kirjutatud. Olin nii õnnelik, kui mind valiti,“ tunnistab ta.

Kindlasti tekib paljudel nüüd küsimus, mis on nõustamisteenus ja kuidas see apteekides toimib?

„Meie apteekides saab lasta mõõta D-vitamiini, veresuhkrut, kolesterooli, hemoglobiini ning teha kehakoostisuuringut ja teisi analüüse. Lisaks saab meie juures teha nii gripi-, puukentsefaliidi- kui ka koroonavaktsiini. Mina olen see, kes vaatab igapäevaselt, et kõik toimiks ning sujuks,“ selgitab Olesja oma töö olemust.

Nõustamisteenuste juhi sõnul on eriti oluline just nõustamise pool, et inimene saaks ikka aru, mida tulemus tähendab ja kuidas edasi tegutseda.

„Ma loodan ja usun, et apteekri roll meditsiinisüsteemis kasvab, sest hetkel on apteeker päris kindlasti alakasutatud. Minu visioonis ideaalsest nõustamisteenusest pakub apteeker põhjalikku ja terviklikku nõustamist tervise, toitumise, haiguste ja ravimite valdkonnas ja seda nii apteegis kui ka interneti vahendusel. Samuti võiksid olla võimalikud videokonsultatsioonid arstidega.

Kuna apteegid ja apteekrid on võrreldes perearstidega kättesaadavamad, peaks apteekritel olema õigus ka vaktsineerida. Praegu teevad seda meie juures ikka õed. Kiiretel aegadel on aga õed ja perearstid ülekoormatud ning nagu on näidanud koroonakriis, apteegist saab abi ja lahenduse väga paljudele hädadele,“ on Olesja kindel.

Nõustamisteenuste juht unistab ka päevast, mil apteekritel tekib võimalus digiloos inimeste andmetele ligi pääseda. See annaks omakorda võimaluse viia raviminõustamine hoopis paremale tasemele. Proviisori sõnul ei tea paljud inimesed, kuidas ravimeid korrektselt võtta, eriti kui arst uue ravimi kirjutab. Apteeker saaks sellisel juhul andmetele ligi ning parimat nõu anda ja meelde tuletada.

Tihti ongi kliendid meeldivalt üllatunud, kui palju apteekrid tervisest ja ravimitest teavad ning millist nõu oskavad jagada. „Paljud tänavad ja ütlevad, et oleme nagu perearstid. See on väga suur kompliment!“

Lisaks ravimeid ja tervist puudutavale, oskab toitumisnõustajaks õppinud proviisor nõu anda ka toitumisteemadel ning teeb seda ka apteegi nõustamiskabinettides.

Truud kliendid

Suurim väljakutse pole Olesja sõnul tema ametis mitte keeruline aparatuur, vaktsineerimisprojektide organiseerimine ja koordineerimine, koolituste korraldamine ja testimine, vaid hoopis koroonast räsida saanud nõustamisteenuste populaarsuse taastamine. „Enne koroonat kasutasid inimesed nõustamisteenuseid väga hea meelega, kuid pärast esmaste piirangute leevenemist ei ole endine olukord taastunud,“ tõdeb Olesja. Õnneks tunnevad inimesed siiski üha rohkem huvi oma tervise vastu ning teavad, et perearsti tööaja võib jätta tõsisema tervisemure jaoks ning vitamiinitaseme, hemoglobiini ja veresuhkru saab apteegis kontrollitud.

„Apteekri töö juures meeldibki mulle kõige rohkem see, et tänapäeval on apteeker inimese sõber. See on usaldussuhe, kus apteeker saab päriselt aidata ning abivajajale on hästi oluline seda tunda. Osade klientidega tekib meil lausa selline side, et klient on valmis apteegis pikemalt ootama kuni tema lemmikapteeker vabaneb ja tervisenõu saab anda. Apteekrid on missiooniinimesed ja meile meeldib, kui saame kasulikud olla ning kedagi aidata,“ räägib särtsakas proviisor.

Kui uurin, kus Olesja end karjäärialaselt viie aasta pärast näeb, jääb ta mõtlikuks. „Keeruline öelda, aga kindlasti toimetan koos Südameapteegi perega – siinsed karjääri- ja enesearenguvõimalused on lõputud. Nõustamisteenuste tööpõld on lai ja väljakutseidki jagub, samas võiks ka juhataja ametit proovida,“ mõtiskleb Olesja.

Loe rohkem Südameapteegi tegemistest, meie inimestest ja põnevatest karjäärivõimalustest