Kontrollis käidud? Miks palub dr Tammemäe käia naistel günekoloogi vastuvõtul ka juhul, kui pealtnäha midagi viga pole

Viljaka ea seljataha jätnud naised leiavad sageli, et enam neil günekoloogi juurde asja ei ole. “See on väärarusaam. Isegi kui suguelu ei ela ja probleeme pole, tuleks käia naistearsti vastuvõtul vähemalt korra paari aasta tagant,” sõnab Ida-Tallinna keskhaigla naistearst Ele Tammemäe.

Naise keha ja hormoone mõjutab 40. eluaastate lõpus ja 50ndates kõige enam menopaus, millest annavad märku üleminekuea vaevused. “Ametlikult võib menopausi diagnoosida, kui naisel ei ole aasta aega menstruatsiooni olnud,” selgitab dr Tammemäe. Kuigi selles vanuses on loomulikul teel rasedaks jäämise võimalus väga väike, tuleks kuni menopausi saabumiseni mõelda siiski ka sellele, millist rasestumisvastast vahendit kasutada. “Olen näinud ka 50aastast loomulikul teel rasestunud naist, nii et kõik sõltub konkreetse naise hormonaalsest taustast,” kõneleb arst.

Nii nagu pole kaht ühesugust naist, erinevad ka naiste üleminekueaga kaasnevad nähud. “Kindlasti ei pea tänapäeval vaevuste käes kannatama, nagu seda varem tihtipeale tehti. Toetav hormoonravi aitab selle aja hõlpsamini üle elada ja elurõõmu säilitada,” julgustab dr Tammemäe naisi muredele lahendust otsima. Naistearsti kinnitusel ei ole menopaus iseenesest probleem, vaid normaalne eluetapp. “Sellest saab kergemini läbi, kui säilitada kehaline aktiivsus, hoida kehakaal normis, toituda tervislikult ja tasakaalustatult.”