Ootamatult kaob kogu jõud – koomaga lõppeda võiv seisund, mis kimbutab algajaid kestvussportlasi, aga ka rajult pidutsejaid

Sportlastele on hüpo­glükeemia tuttav nähtus, kuid pühapäeva­matkajat võib see tabada üsna ootamatult. Just nii juhtus Tervis Plussi pea­toimetaja Heidit Kaioga (51), kes läks sõpradega Iraani mägimatkale. Kuidagi oli juhtunud aga nii, et tema reisikotti sattus kaks sama jala tossu. Sellest eksitusest sai alguse paras viltu­vedamiste jada. Matka alustades pidi Heidit läbi ajama ebamugavate tennistega, mis polnud sugugi mõeldud kivisel rajal kõndimiseks. Seega püüdis ta kogu päeva teistele järele jõuda ja ülejäänud seltskond pidi teda pidevalt ootama. “See aga tähendas, et kui ma teistele järele jõudsin, tõusid kõik püsti ja me läksime edasi. Mul ei olnud aega puhata ega ennast tankida, liikusin terve päeva. Olime ka üldiselt ajahädas ja rada oli väga keeruline. Õhtuks sihtpunkti jõudes oli kogu seltskond raskest päevast üliväsinud,” meenutab Heidit.

Järgmine hommik algas justkui mõnusasti. Kõik olid end välja puhanud, ilm oli mõnusalt jahe. Seltskond läks rõõmsalt liikvele, kuid juba esimesel tõusul märkas Heidit, et midagi on valesti. “Pulsi­kell näitab 125, aga jõudu üldse pole. Lihtsalt ei jõuagi jalga jala ette tõsta, kuigi pulsi järgi peaks nagu jaksu olema. Ma ei saanud üldse aru, milles võib asi olla,” kirjeldab ta oma hämmeldust...

Mis Heiditist sel retkel edasi sai ja millise seisundiga on tegu, loe edasi juba artiklist. Teemat selgitab ja soovitusi ennetamiseks annab toitumisspetsialist Kerstin Joandi.