SUUHÜGIEENIÕDE ANNAB NÕU | Hamba- ja igemehaigusi on lihtne ennetada

„Minu ülesanne on anda inimesele õiged teadmised, kuidas hammaste eest hoolitseda, ja teda ka motiveerida, et teadmised tegudeni jõuaks. Muidugi on minu tööks ka suuremaid hambaprobleeme ennetav profülaktika. Näiteks hammaste puhastamine katust ja hambakivist. Olukorrast lähtudes soovitan ka vajalikke suuhügieeni vahendeid.” Suuhügieeniõde lisab hammastele ka läiget ja ilu. Üheks protseduuriks, mida Anne teeb, on ka hammaste valgendamine.

Oma töös on Anne päris tihti tähele pannud, et inimesed ei tee vahet hambaarstil ja suuhügieeniõel. „Kui hästi lihtsalt see erinevus lahti rääkida, siis hambaarsti roll on hammaste parandamine ja suuhügieeniõde tegeleb sellega, mis parandamisele eelneb.” Ideaalis võiks siis ehk olla nii, et kui inimene kuulab ja jälgib suuhügieeniõe nõuandeid, saab ta hambaarsti kabinetti jõudmise võimaluse miinimumini viia? Võib-olla sinna üldse mitte sattuda? „Enam-vähem nii on see tõesti, sest kui regulaarselt suuhügieeniõde külastada, saab hambaaukude ja igemehaiguste tekkimist vältida küll.”

Suutervise alustalad

On ilmne, et ainult suuhügieeniõe tehtud protseduuridest ja tema nõuannete kuulamisest suutervise tagamiseks ei piisa. Neid soovitusi tuleb ka järgida. „Suutervis sõltub väga paljudest asjadest, näiteks ka inimese ametist ja elustiilist, aga kõige rohkem ikka sellest, kuidas inimene toitub ja oma hambaid peseb ning missugused on tema harjumused. Mind jätkuvalt üllatab, kui vähesed on meie inimeste teadmised selle kohta, kuidas suutervise eest hoolitseda,” ütleb Anne, kes on märganud, et paljud täiskasvanud pöörduvad hambaravikabinetti alles siis, kui olukord suus on juba tuntavalt halb.

Anne loodab, et ehk õnnestub praeguseid lapsevanemaid niipalju harida, et uus põlvkond oskab tunduvalt paremini hammaste ja suuga seotud probleeme ära hoida. „Aga selleks tuleb esmalt praegustele täiskasvanutele ja lapsevanematele järjekindlalt rääkida, et hambaid tuleb pesta mitte üks, vaid kaks korda päevas. Et hammaste pesemise aeg on 2–3 minutit ja lisaks hambaharjale tuleb kasutada hambaniiti, suuloputusvedelikku, keelekaabitsat. Need asjad on paljudele ikka veel võõrad.”

Mõnikord teeme oma hammastele kahju ise seda teadmata. Näiteks pestakse tihti hambaid kohe pärast sööki ja õpetatakse seda ka lastele, aga hammaste tervise seisukohast pole see eksperdi sõnul sugugi hea ajastus. „Kui on soov pärast söömist hambaid pesta, tuleks enne vähemalt pool tundi oodata, kuna söömisega seoses tõuseb suus happelisus ja hambaemail läheb hästi pehmeks. Kui nii toimida pikaajaliselt, siis hambaemail kulub ja võivad ilmneda erinevad hambadefektid ning hammaste tundlikkus,” selgitab suuhügieeniõde. Ta soovitab, et hambaid võiks pesta hoopis vahetult pärast ärkamist. „Öösel organism puhkab ja bakterid elavad suus oma elu. Nendel on, mida seal süüa, ja kuna sülge öösel eriti ei eritu ja suu on kuivem, ongi bakteritel seal väga hea. Kui hommikul ärkame, siis esimese asjana võikski suud loputada ja hambad pesta. Seda muidugi fluoriidi sisaldava hambapastaga, mis kaitseb hambaid.”

Head harjumused

Üheks kõige olulisemaks teguriks suutervise hoidmisel on õige toitumine. Aga mida see tähendab? „Näiteks on inimestel harjumus pidevalt midagi näksida või ampsata, see aga tekitab hammastele kattu ja nii on hambaaukude teket raske vältida. Kui aga pärast päevast söömist juua puhast vett või suu lihtsalt veega üle loputada ja meeles pidada, et toidukordade vahe võiks olla 2–3 tundi, on hammaste tervis kohe palju parem.”

Igapäevase toidu tervislikkus ja toiteväärtus on Anne sõnul väga oluline ka hammaste seisukohast. Reegel on, et vitamiine ja mineraale oleks palju, suhkrut aga vähe. „Tuleks jälgida, et lapsed ei jooks pidevalt gaseeritud magusaid jooke ega suhkruga mahlasid. Kõige parem ja tervisesõbralikum jook on tavaline vesi. Ja et laps võtaks vahepalaks mitte küpsiseid, krõpse ja popcorn’i, vaid porgandeid, õunu ja paprikaviile.” Laste hammastele ja hambumusele on suuhügieeniõe sõnul tähtis ka see, et nad saaksid tervislikku toitu justnimelt närida. „Suu peab töötama ja süljenäärmed samuti.”

Niisugused reeglid on küll väga elementaarsed, ometi neid mugavusest väga ei järgita ja nii peabki Anne inimestele lihtsaid asju pidevalt üle kordama.

Ühes on ta kindel: lapse hammaste tervise otsustavad suures osas lapse vanemad. „Vanemate teadmistest ja igapäevakäitumisest sõltub laste suutervis väga palju. Lapse oskus oma hammaste eest hoolitseda sõltub enamasti sellest, kas vanemad suudavad luua hammaste tervist toetavad harjumused. Kasuliku harjumuse tekitamine pole lihtne, kuid tuleb ennast motiveerida, sest isiklik eeskuju mängib siinkohal eriti suur rolli.”

Suuhügieeniõe sõnul on õnneks üha rohkem teadlikke peresid, kuid endiselt on laste tervislike harjumuste peamiseks takistuseks see, et vanemad ise pesevad hambaid vaid kord päevas, et nad ei tea õiget harjamistehnikat ega kontrolli ka seda, kuidas pesevad hambaid lapsed ja kas nad seda üleüldse teevadki. Siinkohal soovitab ta ühe võimalusena kasutada ära laste mängulisust. „On näiteks spetsiaalsed indikaatortabletid ja -suuloputusvedelikud, mida kasutades laps kohe näeb, kust hambad veel pesemist vajavad. Selline mäng on neile ka omamoodi lõbus.

Uuringud näitavad, et ka ksülitool on hammaste tervist toetav. Seega, kui on komme pärast söömist lühikest aega ksülitooliga nätsu närida, teeme oma hammastele teene.” Ka suuloputusvedelikud on hügienisti kogemuse põhjal hea kasuteguriga. „Suuloputusvedelikke tasub siiski valida koos eksperdiga, mitte võtta poest seda, mis parasjagu soodushinnaga, sest inimeste suuprobleemid ja lahendused on erinevad.”

Regulaarne kontroll

Kui otsest ja valu tegevat probleemi pole, kipuvad inimesed hambateemat üldse ära unustama. Aga nii nagu vajab meeldetuletamist regulaarne kodune hammaste eest hoolitsemine, vajab meeldetuletamist ka paar korda aastas hambaarsti ja suuhügieeniõe külastamine. Laste puhul on tähtis, et esimese külastuse aeg liiga hilja peale ei jääks, toimudes näiteks alles kooli eel. „Vanemad saavad lapse hambaarstihirmu tekkimist väga hästi ära hoida, kui nad tulevad lapsega juba varakult, enne aukude tekkimist, hambaid näitama. Ideaalis võiks lapse esimene suuhügieeniõe külastus jääda vaatamiseks ja soovituste jagamiseks.”

Anne unistus on, et meie ühiskonna terviseteadlikkus jõuaks peagi sinnamaale, et juba siis, kui naine jääb beebiootele, saab ta põhjalikud teadmised selle kohta, kuidas imiku hammaste eest hoolitseda. „Emad ju tihti ei tea, et ka beebi suu ja limaskesta võiks pärast söögikordi kasvõi marli ja veega puhastada. Aga on ka spetsiaalseid näpu otsa pandavaid kummist hambapuhastusvahendeid ja imikule nende kasutamine isegi meeldib, eriti siis, kui neil igemed hammaste tuleku aegu sügelevad. Lisaks valmistab selline toiming neid ette hambaharja kasutamiseks.” Kui laps hakkab juba pastaga hambaid pesema, peab see Anne sõnul olema kindlasti just lastele mõeldud pasta, sest täiskasvanute pastas on kuni kaheteistaastase lapse jaoks fluoriidikogus liiga suur.

Kui suuhügieeniõelt küsida, mis seisus on meie inimeste hambad, siis vastuseks ta esmalt ohkab sügavalt. „Halvas seisus,” tunnistab ta. „Põhimured on hambaaugud, igemehaigused, ka kroonilised, näiteks parodontiit. Hambaid ei osata õigesti pesta, hambavahede hooldamiseks vajalikku hambaniiti pole õpitud kasutama, ei teata, et hambakatt pole ohutu, sest sellest saab hambakivi, mis viib omakorda igemepõletikeni.” Suuhügieeniõde märgib, et ka kontrolli jõutakse enamasti alles siis, kui on tekkinud probleem ja valu ning siis ei räägi me enam profülaktika, vaid ravi vajadusest. „Aga just haiguste ennetus on esimene tõhus ja soodne võimalus oma tervist ja noorust hoida, elukvaliteeti parandada ning tervena elatud eluaastaid pikendada.”