Unearst: nii kergekäeliselt kui mõni aasta tagasi unerohuretsepte ei väljastata. Millest on uneprobleemide puhul tegelikult abi?

“Põhilised unehäirete riskitegurid on naissugu ja vanus,” ütleb unemeditsiini ekspert Erve Sõõru. Umbes pooled unehäire all kannatajatest ei ole tema sõnul midagi ette võtnud ega ka arsti poole pöördunud.

Dr Erve Sõõru on nii kopsu- kui ka unearst, kes on end erialaselt täiendanud mitmel pool maailmas. Tema erihuvi on uneaegsed hingamishäired, sest magamise ajal inimese und uurides on näha esimesi viiteid tõsistele haigustele.

Doktor Sõõru, enne häiretest rääkimist võiksime selgeks teha, mis on normaalne uni.

Normaalset und iseloomustab kiire uinumine, une terviklikkus ja hommikul ärgates tunnetatav kosutus. Kõige tervislikum on ikka ööuni. Alates 18. eluaastast loetakse tavapäraseks uneaja kestust 6,5–11 tundi, enamikul inimestel on see siiski 7–9 tundi. Magamaminek võiks toimuda ajavahemikus kell 21.00–1.00 ja ärkamine ajavahemikus kell 6.00–10.00. Une- ja ärkvelolekuaeg ei tohiks varieeruda üle kolme tunni, arvestades ka puhkepäevi. Uinumine võiks toimuda 30 minuti vältel. Üks-kaks ärkamist une jooksul on täiesti normaalsed.
...

Millal tuleks arsti poole pöörduda ja mida üldse saab unetusega ette võtta? Kindlasti on see kõik väga tülikas, Somnols vm uinuti ajab ju ka asja ära! Kui palju on seotud unevajadus ja geenid? Kui palju on üldse nn lõokesi ja öökulle ja kui palju vahepealseid? Miks uni ei tule?

Neile ja paljudele teistele olulistele uneküsimustele saad põhjalikud vastused juba artiklist.