Igal õhtul tunned, et jälle ei jõudnud teha seda, teist või kolmandat? Kuidas juhtida päeva nii, et kõik vajalik saab tehtud

Kes meist poleks tundnud, et aega ei jätku — kiirustad ja pingutad küll, aga ikka ei jõua kõike. Täpselt nii, nagu pumpaksid Terry Pratchetti välja mõeldud ajaloomungad sinu aja kellelegi teisele ära. Enamus inimesi teab seda tunnet. Miks me oma kohustuste kuhjaga päevalõpuks ühele poole ei saa ja kuidas ülekoormatust lahendada?

See olukord on väga tuttav Nele Suurnale (34), kellele tihtipeale tundub, et tema aeg on ära võetud ja kellelegi teisele antud. Nelel on kaks last, 6- ja 2aastane, ning ta läks äsja pärast lapsehoolduspuhkust uuesti tööle. Lisaks tegeleb ta fotograafiaga ning korra nädalas tahab jõuda koorilaulu. Valemisse lisanduvad suurema lapse trennid ja laste seltsielu.

“Mul on ülitubli kaasa, kes väga suure osa kodusest toimetamisest ja lastega seotust enda peale võtab, ning vanaemad, kellele saan loota. Aga ikkagi on mu päevad täis tihedat toimetamist ning õhtul on tihti tunne, et jälle ei jõudnud teha seda, teist või kolmandat,” räägib Nele. “Kusjuures ma olen õnnelik, sest ma ei tööta kellast kellani. Samas puudub mul võimalus tööasju järele teha – pean hiljemalt kell 17 lasteaias olema. Tihti olen imestanud, kuidas elavad inimesed, kes käivad kindlate kellaaegadega palgatööl ja jõuavad veel näiteks trennis käia!”

Lapsehoolduspuhkusel olles lõi Nele oma stuudio ning tegeles palju pildistamisega. “Nüüd varastan ma pildistamiseks aega nädalavahetustest ja õhtutest. See aga tuleb millegi arvelt,” ütleb ta. Küsin, kas Nele tunneb mõistet vaba aeg. Pärast pikka pausi tunnistab naine, kuidas ta iga päev kujutab ette, et pärast laste magamaminekut teeb ta ära kõik tegemata asjad. “Reaalsus on see, et pärast laste “magamaminekusõda” vajume kaasaga teleka ette ega jõua enam mitte midagi. See vist ongi vaba aeg…”

Kiired ja aeglased asjad