Pool aastat pärast haigestumist tehtud testidest ilmnes, et raskelt COVIDit põdenutel oli kõige rohkem pihta saanud verbaalne võimekus ja reaktsioonikiirus. See kajastub ka paljude koroonat põdenute kurtmises, et nad ei suuda meenutada vajalikku sõna ja aju tundub töötavat justkui aegluubis. Selgus ka, et koroona kognitiivseid tagajärgi ennustas pigem põdemise raskus, mitte testide ajal kogetud väsimus ja depressioon.

Uurijate sõnul on selliste muutuste põhjusi mitu, sealhulgas aju hapniku-vaegus, trombid veresoontes ja mikroskoopilised verejooksud.

Uuring hõlmas ainult haiguse raske kuluga patsiente, kuid juba on tehtud hulk teisi uuringuid, mis näitavad kognitiivsete võimete halvenemist ka koroona kerge põdemise korral.

Allikas: ScienceAlert

Jaga
Kommentaarid