„Ameeriklased, venelased ja hiinlased ei pea kinnitama oma üleolekut kultuuri kaudu – nad teevad seda raha ja sõjajõu abil“

Kui nimetada üks asi, mis on omane kõigile inimestele maakeral, siis on selleks kalduvus üksteist põlastada. Ja see pole mingi nüüdisaegne nähtus.

Võin vabalt ette kujutada, kuidas Homo sapiens’i esindajad lõkke ümber istudes neandertallasi kiruvad, samal ajal kui neander­tallased pööritavad silmi kõhnade nõrkade inimeste peale. Roomlased suhtusid üleolevalt räpastesse, piima joovatesse barbaritesse, kes elasid Euroopas neist põhja pool, uskumata, et nood barbarid kunagi nende valdused maha põletavad. Eurooplased põlastavad üksteist sellisel määral, et mul on raske järge pidada, kes ennast kellest paremaks peab. Valge­nahalised ameeriklased, kes ei tea suurt midagi teistest riikidest ja kultuuridest, vaatavad ülalt alla teistele rassidele. Tänapäeval vaatavad kõik ülalt alla ka ameeriklastele ja ausalt öeldes ei pane ma seda neile pahaks. Kõige mugavam on aga kõikidele teistele ülalt alla vaadata eestlastel, sest enamik riike ei tea eestlaste tähtsast (ja ülimuslikust!) kultuurist üldse mitte midagi.

Suured kultuur­rahvad, nagu ameeriklased, venelased ja hiinlased, ei pea kinnitama oma üleolekut muusika ja kunsti kaudu – nad teevad seda raha ja sõjalise võimekuse abil. Väiksemate riikide väiklaste võistluste (Eurovision) asemel eelistavad nad pigem eirata kõiki teisi kultuure peale enda oma. Või siis lihtsalt vallutavad need riigid ja varastavad nende kultuurisaavutused toore jõuga. Ausalt öelda ei oska ma isegi kirjeldada, mida ameeriklased kultuuri all silmas peavad. Me teeme filme ja arvutivärgindust, aga kõigele meie loodule on määratud kibekähku tobedaks muutuda ja unustuse hõlma vajuda, et saaksime müüki paisata mõne järgmise põneva asja. Selline on kord juba kapitalismi olemus. Me ei valmista midagi tõeliselt väärtuslikku, sest tahame, et inimesed ostaksid üha ROHKEM, mitte ei rahulduks sellega, mis neil juba on. Võib-olla hakkan ma lihtsalt vanaks jääma, aga kõik, mis meil USAs olemas on – ja seda ikka jätkub –, on praht. Mulle teeb rohkem heameelt paar käsitsi kootud korralikke villaseid sokke kui kõige uuem iPhone. Villased sokid võivad sind rõõmustada aastaid, samas kui iPhone’ist tüdinevad inimesed juba poole aasta pärast ja tahavad uut ning paremat asemele.