Kuidas siis apteekrid ikkagi haiguseid ennetavad, ravivad ning tervetena püsivad?

Haiguste ennetamine tagab südamerahu

Kerli sõnul käib apteekriamet graafiku alusel, seega igapäevaselt päris samal ajal ärkamist ja kindlat rutiini proviisor juurutanud ei ole. Lisaks ei ole ta enda sõnutsi üldse hommikuinimene ning lubab endal täiesti teadlikult muidu hommikurutiinile kuluvaid minuteid nautida hoopis unenägude maailmas.

„Kella kaheksaks tööle minemine on ohverdus selle eest, et saaksin õhtul vara koju jõuda. Siis on minu aeg ja tegemised. Hommikuti on veerand tundi tööle kõndimist see, mis mind üles äratab ja päevaks häälestab. Tööpäevadel ma oma sammude pärast ei muretse, sest apteekrite töös on sammurohked päevad pea kõik. Vabadel päevadel hoian sammuloendusel rohkem silma peal, talvel püüan paaril korral nädalas suusatama jõuda, suvel käin peale tööpäeva jalutamas. Mul on ka väike kiiks – nimelt ma ei soovi trenni minemiseks aega kulutada ja seetõttu teen harjutusi hoopis kodus,“ jagab proviisor oma nädala terviserutiini.

Töö apteekrina on pannud Kerli rohkem haiguste ennetamisele mõtlema ning aidanud aru saada, mida ta enne proviisoriks õppimist ehk teisiti oleks võinud teha. „Praegu võtan kasvõi vitamiinegi teadlikumalt. Vanasti mõtlesin, et multivitamiinikuur muudab mu tervemaks, tegelikult ma isegi ei teadnud, kas ja milliste ainete puudus mu organismis on. Nüüd käin usinalt ennetavates tervisekontrollides enne, kui toidulisandeid võtma hakkan. Oma süü on selles ka muidugi Südameapteegil, kes pakub töötajatele tervisekindlustust, mis võimaldab hambaid ravida, käia ennetavates tervisekontrollides, teha toidutalumatuste teste, selgitada välja mineraalide ja vitamiinide tase ning hoolitseda oma vaimse tervise eest. See on selline südamerahupakett,“ räägib usin tervisekontrollija.

Nii kuuluvad proviisori iga-aastaste kohustuslike tervisekontrollide hulka kindlasti hambaarsti külastus ja nahaarsti visiit sünnimärkide kontrollimiseks. Viimast seepärast, et Kerlil on hele nahk, aga suur armastus soojamaa reiside ja pikkade päikesevannide vastu.

Kerli Vahar

„Tervisekindlustus on pannud mind küll rohkem oma tervisele tähelepanu pöörama ja just ennetavalt tegelema. Osad kolleegid on valinud sellise tervisekindlustuse, mis kompenseerib ka retseptiravimeid ning prillide- ja kontaktläätsede soetamist. Päris tihti juhtub nii, et kohvinurgas uuritakse üksteiselt, kes ja millises tervisekontrollis käinud on. Nii saavad teised ka häid ideid, kuhu veel minna, et tervisekindlustust ikka 100% oma tervise hüvanguks ära kasutada. Ka meie tubli personaliosakond ei luba meil unustada tervisekindlustuse olemasolu ja tervise eest hoolitsemist,“ kiidab proviisor tublisid kolleege.

Apteekrite salarelvad viirushaigustega võitlemisel

Kuna apteekrid puutuvad päevas tihti kokku sadade inimestega, ohustavad neid hooajalised viirushaigused. Kui nohu ja köha peaksid Kerli murdma, siis on esimeseks abimeheks C-vitamiin, mida ta suuremas koguses kohe võtma hakkab. Lisaks seab ta esikohale puhkamise ja magamise. „Nii lihtne ja kättesaadav haiguste vastu võitlemise vahend, aga paljude jaoks endiselt alahinnatud. Kohe kui tajun haigestumist, lähen varem magama ja päris mitmel korral on hommikuks kõik korras olnud. Organism on pahalastega ise hakkama saanud,“ selgitab Kerli puhkamise maagilist toimet.

Tema sõnul võib erinevate vitamiinikokteilide manustamisega aga haigusele hoopis suurema hoo sisse anda. „Vitamiin ei tee vahet, kas ta turgutab organismi või viirust,“ teab proviisor.

Südameapteegi apteekri vitamiinide püsiarsenali kuulub vaid D-vitamiin, mida ta võtab ilma eelneva vereproovita. Tema sõnutsi on päikesevitamiinist talvises Eestis pea kõigil puudu. Küll aga aitab see vitamiin kurguvalu ja väsimuse eemal hoida ning haiguseid kergemalt põdeda. Raualisandeid, B12-vitamiini ja teisi soovitab ta võtta siis, kui tead päriselt, et organismis on neist vajaka.

Kerli julgustab inimesi ka rohkem apteekritelt nõu küsima, kui ei tea, kas ja millist vitamiini või toidulisandit võtta või kui haigus kimbutab. „Tavaliselt tulevad inimesed enne või pärast toidupoe külastamist kiirelt apteegist läbi, aga ma soovitaksin apteeki tulles aega varuda ja apteekriga vestlusesse astuda. Parima lahenduse leidmiseks soovime uurida sümptomite kohta ja teada, milliseid ravimeid inimene eelnevalt on kasutanud. Apteegis käik ei pea alati päädima ostuga, võib hoopis juhtuda, et soovitame vereproovi minna andma või jõuame mõne muu soovituseni. Kindlasti võiks iga inimene leida oma kodule lähimast apteegist päris oma koduapteekri, kellega usalduslikku suhet ehitama hakata,“ julgustab Kerli Vahar.’

Jaga
Kommentaarid