Vitamiinidest pakatav kõrvits: tee sellest salatit, suppi, kooki, magustoitu - mida iganes parasjagu pähe tuleb

Kõrvits on tõeline sügisene maiuspala. See sialsab rohkelt erinevaid kasulikke toitaineid ja sellest saab valmistada absoluutselt kõike! Kõrvits on pungil vitamiinidest ja mineraalainetest, kuid samas ei sisalda see palju kilokaloreid.

Sellest tõelisest vitamiinipommist, saad valmistada nii magustoite, suppe kui ka salateid, võid küpsetada seda ahjus või hoiustada muudel viisidel. Vaja on vaid pisut loomingulisust!

Mõned huvitavad faktid:

• Kõrvitsas on kaaliumit, mis mõjub hästi vererõhule.
• Kõrvitsas olevad antioksüdandid aitavad ennetada silmadega seotud muresid.
• Väldi poest ostetud konserveeritud kõrvitsat ja kõrvitsasalatit, sest seda ümbritsevas siirupis on sageli palju suhkrut.
• Puhastamata ja lahti lõikamata kõrvitsat võiksid hoiustada jahedas ja pimedas kohas. See säilib ligi kaks kuud.
• Kõrvitsapüreed või konserveeritud kõrvitsat võid kasutada või ja õli asemel.

Kasulikud küljed tervisele

Kõrvitsal on mitmeid tervisele kasulikke omadusi. Näiteks sisaldab kõrvits beetakaroteeni. Viimane annab oranžidele puu- ja juurviljadele ka nende värvuse. Keha muudab beetakaroteeni aga A-vitamiiniks. Seda sisaldavate toitude söömine vähendab riski haigestuda vähki, astmasse ja südamehaigustesse. Ühtlasi vähendab kõrvitsa söömine ka vananemisprotsesse.

Paljud uuringud väidavad, et inimesed, kes söövad palju juurvilju, nagu näiteks kõrvits, pole tõenäoliselt ülekaalulised ja tunnevad end paremini. Nii väheneb ka oht haigestuda diabeeti. Lisaks püsivad juuksed kaunimad ja energiat on rohkem. Kõrvitsad on ka kiudaineterikkad, mistõttu hoiavad need kõhu korras.

Mõjub hästi vererõhule

Kõrvitsas sisalduv kaalium, C-vitamiin ja kiudained mõjuvad hästi südamele. Uuringud väidavad, et piisavas koguses kaaliumi tarbimine on sama oluline, kui jälgida, et tarbiksid vähem naatriumirikkaid toite. Näiteks eelista toite, mis on lihavabad ja sisaldavad vähe soola. Mida vähem tarbid naatriumit, seda väiksem on südamerabanduse risk.

Väheneb võimalus haigestuda vähki

Uuringud väidavad, et beetakaroteeni-rikas dieet vähendab riski haigestuda eesnäärmevähki. Lisaks ilmneb, et beetakaroteen vähendab riski saad käärsoolevähk. Kõrvitsates on ka rohkelt antioksüdante, C- ja E-vitamiini.

Üldiselt on kasulik eelistada ka puuvilju. Ühest uuringust selgus, et vanemas eas mustanahalised naised, kes sõid iga päev kolm või enam korda puuvilju, olid keskmisest parema silmanägemisega.

Kiudained

Lisaks sisaldavad kõrvitsad kiudaineid. Soovituslik kogus päevas on 25-30 grammi. Kiudained vähendavad suhkru imendumist verre ja soodustavad ka seede-elundkonna tööd. Niisiis on kiudained kasulikud muuhulgas seetõttu, et inimene ei haigestuks käärsoolevähki.

Küpsetatud kõrvitsas on kolm grammi kiudaineid, värskes ja konserveeritud kõrvitsas on neid aga seitse grammi.

Lisaks muule mõjub kõrvits hästi ka immuunsüsteemile, sest see sisaldab mitmeid vitamiine ja muid kasulikke aineid. Kui võtame ühe tassitäie küpsetatud või keedetud kõrvitsat, millele pole lisatud soola, siis sisaldab see USDA National Nutrient Database'i andmeil:

• 1,76 grammi proteiini;
• 2,7 grammi kiudaineid;
• 49 kilokalorit;
• 0,17 grammi rasva;
• 0 grammi kolesterooli;
• 12,01 grammi süsivesikuid.

Muuhulgas on selles koguses 200 protsenti päevasest A-vitamiini kogusest ja 19 protsenti soovitatavast päevasest C-vitamiini kogusest. Lisaks sisaldab see kogus ka kümme protsenti päevasest kogusest aineid nagu E-vitamiin, riboflaviin, kaalium, vask ja mangaan. Vähemalt viie protsendi jagu on kõrvitsas aga folaati, pantoteenhapet, niatsiini, rauda, B6-vitamiini, magneesiumit, tiamiini ja fosforit.

Kuidas süüa rohkem kõrvitsat?

Selleks on mitmeid võimalusi. Võid valmistada kõrvitsast magustoite või maitsvat püreesuppi. Tegelikult polegi oluline, millisel kujul eelistad kõrvitsat süüa, kuid sügisel tasub kõrvitsat oma toidulauale tuua, sest see sisaldab paljusid vajalikke aineid ja mõjub sinu tervisele väga hästi.

Allikas: medicalnewstoday.com