Seda, et emotsioonid nagu rõõm, mure, pahameel, ärritus või viha, mida me oma igapäevaelus kogeme, ei mõjuta ainult meie tuju, vaid ka tervist, teadsid juba tuhandeid aastaid tagasi Hiina ravijad, keda peetakse siiani maailma meditsiinikunsti alusepanijateks. Haigusi ei tekita siiski iga mööduv tundevirvendus, füüsiliste hädade põhjusteks peetakse emotsionaalset seisundit või tunnet, mis püsib liiga kaua, eriti kui see jäetakse enda sisse ja surutakse alla.

Süda olgu tühi!
Tundeelu füsioloogias on keskne koht südamel, mis oli hiinlaste arvates teadvuse ja meele asupaik. Selleks et kehas toimuvaid protsesse juhtida, peab süda olema "tühi", nii et kõik pääseks läbi selle liikuma. Kui aga mingi emotsioon, vajadus või idee täidab meie meeli ülearu, ei suuda me kontrollida, mis meie sees toimub. Kui süda on tühi, võib inimene oma tunnetega toime tulla ja ära tunda seestpoolt tulevad aimdused, tähelepanekud ja ideed. Võtta vastu reaalsuse ja jätta ülejäänu kõrvale. Haiguseni võivad viia nii tugev, äkiline emotsioon kui ka liiga kaua kestev tunne, mis mõlemad murravad loomuliku energia ehk organismi vastupanuvõime voolu. Nii sünnib vaevus, mida energiatasandil kutsutakse "vastuvoolu liikumiseks" või mässuliseks energiaks. Termini all peetakse silmas nii energia vastassuunda pöörduvat liikumist kui ka loomulikus suunas toimuvat liialdatud liikumist ehk kui energia ei suuda enam keha eri osasid võrdselt toita, võib mingi osa kehast sattuda vähesusseisusesse, teine osa liiasusseisusesse. Ja ongi häda käes.

Seitse emotsiooni
Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus), muretsemine, mõte (Hiina lähenemisviisis on mõtlemisprotsess seotud südamega, mis on eluenergia asupaik, seetõttu on mõte siin emotsioonide nimekirjas), kurbus, hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõudes tekitavad. Emotsiooni ja teatud siseorgani kokkukuuluvus põhinebki nende energeetilise liikumise sarnasusel. Emotsioonid ja siseelundid on seotud järgnevalt.
Raev paneb energia tõusma. Raev mõjutab maksa, tõstab rõhku vereringesüsteemis.
Rõõm liigutab energiaid, mõjudes ennekõike südamele. Südame haigestumise esimene sümptom on rõõmu puudumine.
Muretsemine ja liigne mõtlemine panevad energia paigal seisma. Peas pöörlevad sundmõtted mõjutavad põrna ja muretsemine mõjutab ka kopse, mille kaudu põhjustab väsimust ja depressiooni.
Kurbus kui elurõõmu vastand nõrgendab energiat. Kurbus mõjub kopsudele, tekitades hingamisraskusi, ja takistab kehavedelike loomulikku liikumist. Seiskunud eluenergia mõjub ka südamele.
Hirm paneb energia laskuma. Hirm mõjutab neere, kus asuvad tarkus ja tahtejõud, vähendades inimese reaalsustaju ja otsustusvõimet, aga põhjustades ka kusepidamatust ja erektsioonihäireid.
Ehmatus teeb energia kaootiliseks. Mõjutab neere ja südant.

Raev
Raevumine ja vihastumine on maksa tüüpilised liikumised. Maks on organismis impulsi andja, liikumapanija ja elu jaoks vältimatu. Kuid liiga metsikuna muutub see elu jaoks ohtlikuks. Vihastumine on normaalne tunne, mis põhjustab haigusi alles siis, kui see on liiga tugev või kui see kestab kaua allasurutud ärrituse, viha, tigeduse ja kibestumisena. Äkiline ja tugev raev paneb maksa vere tõusma, mis põhjustab ebamugavat enesetunnet, ärritust ja õhetust ning tõstab vererõhku. Kui veri on pähe jõudnud, põhjustab see tugevaid peavalusid, punaseid silmi, ajuturset ja äkilist teadvusekaotust. Pikaajaline raev või ärritus põhjustab ka maksa seiskumist, mille sümptomid on kõhuvalu ja pinge. Raev teeb ka maksa enda haigeks. Vaevus levib eriti kergesti põrna ja makku. Sümptomiteks võivad olla veri okses, kõhulahtisus, kõrvetised. Põrnavaevused võivad avalduda seisundis, millega on seotud kalduvus vihastuda, halb söögiisu ja soov üha vähem rääkida.

Rõõm
Hiina meditsiin tunneb kahte liiki hirmu, millest üks mõjub kurnavalt, teine rahu ja harmooiat loovalt. Sügav rahulik rõõm, kui inimene on oma eluga rahul, ja lustlik rõõm, mis paneb hüppama ja rõõmust kiljuma, annavad koos inimesele elurõõmu. Rõõm teeb energia lõdvestunuks, mõnusaks. Kui rõõm muutub liiga kirglikuks, muutub energia liikumine keskusest tugevamaks ja inimene tühjeneb energiast. Sellepärast võib inimene pärast suurt rõõmu olla väga väsinud. Kui südame energiad on tühjenenud ning teadvus ja meel ei ole enam kohal, on inimene vastuvõtlik hallutsinatsioonidele. Kaob terve mõistus ja mõte ei moodustu loomulikul viisil. Käitumine võib muutuda ennustamatuks ja impulsiivseks. Rõõmu väjendatakse naeruga. Kui see on mahlakas naer, on see tervise märk. Kui aga teadvus ja meel on liiasusseisus, naerab inimene hüsteeriliselt kõige peale, mida näeb ja kuuleb. Suutmatus naerda ei tule ainult rõõmu puudumisest, vaid kõneleb sellest, et energia ei suuda vabalt ringelda.

Mõte
Ettekujutused, kavatsused ja tunded pulbitsevad südame suunas, mis need vastu võtab ja neid hindab. Seal saab idee oma tooriku ja sünnib mõte. Kui süda mõtte heaks kiidab, moodustub meis tahe. Tahe asub neerudes ja annab meie elule suuna. Vabalt kulgev mõte on energia loomulik liikumine ja siseelundite harmoonia. Haigused võivad alata ühe mõtte pidevast korrutamisest, mille tulemusel käib mõte ringiratast, mõjutades nii energia liikumist ja lõpuks põrna. Rahvalik ütlus selle kohta on, et "ei suuda mõtet seedida". Ühe asja pidev korrutamine kahjustab seedesüsteemi ja vere moodustamist ning nende liikumist. Liigne muretsemine mõjutab nii põrna kui ka kopse. Põrna energia vähenemine põhjustab väsimust, söögiisu vähenemist ja vedelat väljaheidet. Kopsude energia aga seiskub, millele järgneb depressioon, pinnaline hingamine, hingeldamine. Väga tavaline haigestumise põhjus on liigne mõtlemine, mida esineb eriti koolilastel, üliõpilastel ja vaimse tööl tegijatel.

Kurbus
Sügava kurbuse tundmine suure kaotuse, lähedase inimese surma puhul on loomulik ja selle väljendamine on tervise seiukohalt vältimatu. Liialdatud ja kauakestev lein aga ohustab organismi tervist. Lein kahjustab energiat ja vere vaba voolamist, tappes elurõõmu. Inimest haarav kurvameelsus on kopsudega seotud tunne. Kurbusega tõmbub energia kokku ja liikumine tõkestub. Kopsud on tõkestatud, rinnas on pitsitustunne ja süda on lõhkemas, mis toob kaasa hingamisraskused, isegi kopsupõletiku. Kehavedelikud suruvad ennast välja silmadest pisaratena ja ninast limana, nohuna. Rohke nutmine kahjustab lõpuks aistingute ja aju toimimist. Nii on pikalt kurvad olnud inimesed väga väsinud ja kurnatud, kuna kurbus pigistab ka südant, süda on häiritud ja veri ei ringle enam nii nagu peaks. Süda lükkab vere allapoole ja põhjustab just naistel probleeme emaka ja kuseteedega.

Hirm
Hirm muutub patoloogiliseks, kui see jääb meisse püsivalt, mille tagajärjel sünnivad kahjustused elu aluses, neerudes. Patoloogiline hirm murrab inimese põhitelje ja ta muutub vaimselt juuretuks. Kontakt reaalsusega nõrgeneb, kardetakse asju, mida pole vaja karta, ega nähta reaalsust sellisena, nagu see on. Neerud ei valitse enam energiat, see põhjustab kõhulahtisust, kusepidamatust või spontaanset seemnepurset, seega on just hirm meeste erektsioonihäirete taga. Inimene, kes ei taju reaalsust, satub korratuse seisundisse, tal on raske hirmu võita. Julgus asub sapipõies, kuid neerude häirumisel ei saa ka sapipõis energiat, inimene kõhkleb, ei võta midagi ette, tekib depressioon. Hirmule võivad lisanduda ka erutus ja rahutus. Laste öine märgamine on põhjustatud tavaliselt hirmust ja turvatunde puudumisest.

Ehmatus
Ehmatus teeb inimese rahutuks ja suhe ümbritsevaga on häiritud. Kuna energia ja veri on teineteisest lahku läinud, ei saa lihased piisavalt verd ja see selgitab võpatusi. Ühtlasi tekitab vere ja energia ringlus teadvuse ja meele kontrolli puudumisel kaose. Peale südame mõjutab ehmatus ka neere. Ehmatusest põhjustatud sümptomid on südamepekslemine, hingeldus, unetus, öine higistamine ja peapööritus, inimene kaotab sisemise tasakaalu.

Elina Hytönen "Suur Hiina meditsiini käsiraamat. Praktiline õpetus keha ja vaimu tasakaalust"