Tasa, KEHA räägib!


Naine rannas
Foto: Karli Saul

Jälgi inimesi tänaval või poejärjekorras – õlad on pinges, kulm kortsus, hingamine pinnapealne. Ise ei pane me seda enam tähele! Me sööme liiga palju ja valesid asju, ning keha muutub lihavaks ja tundetuks. Kuidas saab meel olla erk, kui keha on tuim ja raske?

Seistes kujutleme, et oleme sirged, tegelikult on keha kaldu, keharaskus ühel puusal, varbad käänatud väljapoole, pea lükatud kuklasse. Meie liikumine on kohmakas – ei saa sotti, kust keha algab ja kus lõpeb, nii me koperdame ja kukume. Oleme kaotanud kontakti oma kehaga. Kuidas on see juhtunud ja mil moel seda taastada?

1. Võta rahulikult!

Pidev kiirustamine sunnib haarama rämpstoidu järele ja väheseid puhkepause askeldamise või trenniga täitma. Suur rahmeldamine viib keha stressi, organism hakkab tootma stressihormoone ja asub “võitlusse”. Kui me end ei lõdvesta, kurnab organism “võitlusega” oma süsteemid ära. Ka lühiajalise stressi jälg võib jääda rakkudesse mitmeks päevaks, rääkimata pikaajalisest stressist.
Kui oleme kaotanud kontakti oma kehaga, kaotame kontakti iseendaga. Oleme väsinud, tülpinud ja energiast tühjad, ei suuda päeva üle rõõmustada ega toredaid kogemusi nautida. Ja nii tabavadki meid haigused ja vigastused. Keha hüüab appi, aga me ei kuule!

Harjutus. Ole eriti tähelepanelik ja ärgas siis, kui kiirustad. Jälgi, mis su kehas ja meeles sel ajal toimub, kuidas kiirustamine su tasakaalu mõjutab ja stressi suurendab. Kui märkad stressi, saad teadlikult end lõdvestada ja nii ei “võitle” keha end võhmale.

Seotud lood:

2. Näe keha märguandeid!

Terapeudi ja joogaõpetajana puutun sageli kokku inimestega, kel on õlad krooniliselt pinges või vaevab neid igapäevane pea-, kõhu- või seljavalu. Nende hingamine on tihti katkendlik või pinnapealne. Inimesed ise ei märka seda või ütlevad, et on harjunud. Nii annabki keha märku, et teeme midagi valesti, vastu looduse seadustele. Keha püüdleb loomuliku tasakaalu poole ja tõrgub ebaloomuliku tegevuse vastu, nõuab õiget toitu, rohkem hapnikku või puhkust. Meie aga muudkui kaalume ja mõõdame end, peame dieeti, sööme tablette ja toidulisandeid, teeme veelgi tugevamat trenni, puhkame veelgi vähem...

Loe veel

Harjutus. Tunneta kehaasendit. Kas mõni koht on pinges? Tunned end ebamugavalt? Säti oma asend mugavaks ja lase kehapinge vabaks – välja hingates lõdvesta kõik lihased. Kõige lihtsam on alustada käte lõdvestamisest. Kujutle, kuidas su käed valguvad justkui tina täis ja vajuvad raskelt sülle.
Tunneta keha seestpoolt. Tunned sa kogu keha täitvat energiat? See võib olla kerge surin või soojus, aga vahel on lihtsalt selline tunne, nagu oleksid seest vaikne ja tühi.

3. Lähtu enesetundest, mitte pildist!

Paljude praktikate (nt jooga, tai chi, vabastav hingamine) suur kasutegur on see, et need muudavad meid kehaliselt tundlikumaks, teadlikumaks oma hingamisest, asendist,
liikumisest ja mõtlemisest. Ja see on hea algus! Nii õpime märkama, kui läheme iseendaga vastuollu, oleme üle pingutanud või hiilib haigus ligi.

Pean väga õigeks põhimõtet teha joogatundi ilma muusika, abivahendite ja peegliteta, sest kõik see hajutab tähelepanu ja eraldab meid veelgi rohkem oma kehast. Õpitu sööbib mällu rohkem visuaalselt kui tunnetuslikult ja nii on oht, et pingutame üle ja teeme endale liiga. Soovitan oma õpilastel sageli silmad sulgeda ja lähtuda oma enesetundest, mitte sellest, millisena nad välja paistavad. Ja oma keha saladustesse süüvimine on põnev! Sama põhimõte kehtib ka muud trenni tehes. Kui kuulata joostes kõrvaklappidest muusikat või vaadata trena˛ööril filmi, jääb oma keha tähelepanuta. Saab küll trenni kohta linnukese kirja, aga ei märka, et koormus on tänaseks liiga suur, hingamine ebaühtlane või senisest väikesest pingest seljas on saanud korralik valu.

Harjutus. Kui teed trenni, ära vaata samal ajal televiisorit, kuula muusikat või lobise. Ole täielikult kohal – jälgi hingamist, tunneta igat liigutust! Siis saad treenida just sulle paraja koormusega ega pinguta üle.

4. Ei pidevale dieeditamisele!

Kehast rohkem teadlikuks saades hakkame tähele panema keha märguandeid. Kui oleme pikalt istuma jäänud, nõuab ta sirutamist, kui istume kõveras, siis ohkame või haigutame automaatselt. Me sööme, kui on nälg, ja joome janust, mitte harjumusest. Keha ütleb, milline on hetkel kõige toitvam ja kasulikum roog. Pole vaja mingeid eridieete!

Harjutus. Võta endale iga päev kas või 5–10 minutit, et keskenduda oma kehale ja panna tähele, mida ta sulle räägib. Vaata enda sisse, mitte peeglisse! Mida sügavam on koostöö kehaga, seda kergemaks, paindlikumaks (ja ka saledamaks!) muutub keha. Sisetundest saab loomulik juht ja nõuandja.

Tee päeva jooksul oma tegemistesse regulaarselt pause, et keskenduda ja saada teadlikuks kõigest, mis su sees ja ümber toimub. Võta endale aega lihtsalt vaikuses istuda, jalutada või pikutada. Tee seda näiteks pärast igat söögikorda.

5. Õpi hingama!

Rahulikult ja sügavalt hingates suudame tõrjuda väsimust, suurendada vastupidavust, tugevdada immuunsust ja saada hakkama stressiga.
Vähendades kroonilist pinget lihastes, saavad vanad, peidetud tunded pinnale tõusta. Mida teha siis, kui üleskerkivad tunded teevad haiget? Tõepoolest, me võime kontakti saada näiteks lapsepõlvest pärit kurbusega või ronib üles ammu ununenud solvumine või pettumus. Kui hoiame energia kehas liikumises, pääsevad need vanad tunded sageli vabaks nii, et me ei märkagi. Hetkeline raskustunne asendub kiiresti kerguse ja vabadusega.

Harjutus. Pööra trepist käies tähelepanu igale astmele, igale sammule, pane tähele oma hingetõmbeid. Kui hingamine muutub pinnapealseks või raskeks, pea pausi ja lase hingamisel rahuneda. Kui rahuneb hingamine, rahuneb kogu keha.
Kui tööpäeva jooksul hakkab keskendumine hajuma, tee mõni sügav hingetõmme – see muudab keha ja meele erksaks ning suurendab tähelepanuvõimet.

6. Kui vaja, küsi abi asjatundjalt!

Karta ei tohiks sügavamatki tööd iseendaga. Alati on võimalik psühholoogilt-terapeudilt abi saada. Sest alternatiiv on kehv – pidev pinge, väsimus ja lõpuks füüsiline haigus. Kui tunneme end kergelt ja vabalt, muutuvad ka meie suhted teiste inimestega sügavamaks, sest suhtume iseendasse ja teistesse palju tundlikumalt. Me muutume rahulikuks ja lõdvestunuks, kogu elutempo aeglustub. Kuigi aeglustame käiku, jõuame ära teha palju rohkem kui enne. Keha teadvustamine toob meid praegusesse hetke – nii muutub elu iga hetk meile kättesaadavaks ja nauditavaks. Keha ei pea enam appi karjuma, sest nüüd kuuleme ta sosinaid.

Harjutus. Harjuta teadlikkust poes kassajärjekorras seistes või valgusfoori rohelist tuld oodates. Koge ja tunne ootamise tunnet. Ole teadvel oma kehaliigutustest ja mõtetest, samuti kärsitusest ja tüdimusest. Harju jälgima oma emotsioone. Harjuta endalt küsima: “Mis mu sees praegu toimub?”
Kui märkad neid negatiivseid tundeid, siis saad aegsasti midagi ette võtta, et takistada neil krooniliseks muutumast või haiguseks kujunemast.

Allikas: TP 08/2012.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare