Sagedane lampjalg
Ilusa suveilmaga ei taha muud kui joosta paljajalu mööda rannaliiva või mururohelust. Lampjalgsetele pole rõõm paljajalu käimisest igapäevane.
Lampjalgsust esineb kuni 20 protsendil täiskasvanutest, igal viiendal inimesel. Atroskoopia OÜ arsti Kaidu Meiterni sõnul on enamikul niinimetatud elastset tüüpi vaevus, mis üldiselt ravi ei vajagi. Tõsisemaid kaebusi tekitab rigiidne ehk jäigem lampjalgsus, mille puhul on tihti vaja ka kirurgilist ravi.
Kes on kümnest need üks-kaks last, kellel tekivad lampjalad? Mõnel on jalalaba patoloogia kaasa sündinud. Samas arvatakse, et 60-70 protsenti lampjalgsusest võib tekkida ebasobivate jalanõude kandmisel.
Viljandi lähedal elav Inna Lehemets teab, mida tähendab võitlus pere lampjalgsusega. Tema mehel on teise astme lampjalgsus ning naine oskas karta, lapsed võivad selle pärida. Kui suguvõsas on eelsoodumust, siis tuleb jälgida, et lapsed ei käiks küürus ega kannataks jalavalusid. Inna peres kasvavad praegu kuue- ja kaheksa-aastane poeg, vanemad lapsed on juba oma elu peal.
Kui Inna pojad hakkasid kõndima, siis märkas naine kohe, et nende jalad olid nagu "karul": jalatallal puudus kumerus. Peagi oli selgelt näha, et jalad on kõndimisel kannast pisut sissepoole pööratud. Perearstilt saadi suunamine ortopeedi juurde.
Kuidas tuvastada?
Kaidu Meiterni sõnul on vastsündinu jalavõlv välja arenemata ning see ei moodustu enne kolmandat-neljandat eluaastat. Jalavõlv kujuneb lõplikult välja umbes 10.-12. eluaastaks. Lihtsaim viis teha selles vanuses kindlaks, kas lapsel on lampjalad või mitte, on lasta tal astuda siledale põrandale. Uurida tuleks tekkinud jälge. Normaalse võlvi puhul on näha varvaste ja talla väliskülje märgumisjälg. Lampjalgsuse puhul on jäljendi pind suurem ning laiem, näha on terve tald. Selles eas võivad tekkida juba esimesed vaevused: jalalaba valutab pikemal kõndimisel ja sportimisel.
Kuni neljanda eluaastani on kõigil lastel jalalaba siseserv "täis": see tuleneb jalalaba liigeste elastsusest ja siseservas esinevast rasvapadjast. Kui laps istub, siis on võimalik märgata võlvi olemasolu. Veel täpsem test on lasta lapsel tõusta varvastele: nüüd peaks näha olema võlvikaar. Muretsemiseks pole põhjust, kui kirjeldatud testi tulemus näitabki kerget lampjalgsust. Väikelaste jalalaba liigesed ja sidemed on piisavalt elastsed, eriharjutusi või -jalanõusid pole siis veel vaja. Kaidu Meitern soovitab jalalaba massaaži, võimlemist ja jalavanne: need annavad igal juhul häid tulemusi.
Ka Inna hakkas paar aastat tagasi käima massaažikursustel. Jalatalla massaaž huvitas naist kõige rohkem: saaks lapsi võimalikult palju aidata. Ometi saab ta poegadele massaaži teha harva. "Lapsed kardavad kohutavalt kombel talla alt kõdi," muigab ema.
Paljajalu murul? Aga toas?
Kõik on kuulnud, et murul, rannaliival ja ebatasasel maastikul paljajalu käimine tugevdab laste jalavõlvi. Toas seevastu paljajalu käia ei soovitata, siis peab kandma jalanõusid. Ka Inna lastel soovitas ortopeed hoida jalanõusid jalas võimalikult pikka aega. Paljajalu murul ringi lipata ei keela keegi, aga pärast tuleb panna jalatsid jalga tagasi.
Kasulik on ravivõimlemine, kuid silmas peab pidama, et väga noores eas ei saaks jalalabad liiga suurt koormust. Nii sünnib kasu asemel hoopis kahju. On ortopeede, kes leiavad, et spetsiaalsete võimlemisharjutuste tegemine enne neljandat eluaastat ei anna erilist tulemust. Lampjalgsuse rigiidse vormi puhul peetakse harjutusi siiski vajalikuks. Neid tuleks teha istudes või lamades.
Ka eriliste, ortopeediliste jalanõude kasulikkuse kohta on arstidel eri arusaamad. Üldiselt arvatakse, et lastejalatsite tald peab olema kergesti painduv ega tohi olla lame: esimestel saabastel peaks olema 5-7millimeetrine kontsake. Kui laps hakkab juba käima, siis peab jalanõudel olema konts juba kuni poolteist sentimeetrit. Samuti on soovitatav, et jalanõud oleksid supinaatorite ehk tallatugedega.
Inna laste lampjalgsus on ortopeedide sõnul selline, millest suure tõenäosusega välja ei kasva. Nii peavad spetsiaalsed toetavad tallad olema igapäevased abivahendid elu lõpuni. Teine võimalus on operatsioon.
Inna pojad hakkasid kandma ortopeedilisi jalanõusid kaheaastaselt. Paraku on spetsiaalsed jalanõud ning toetavad tallad üksjagu kallid. Taldade hinnad algavad 200 kroonist, aga jalanõusid on ju vaja palju: koju, lasteaeda, õue. Osa kulusid katab haigekassa, ent väljaminek on ikkagi suur. Laps kasvab kiiresti ning jalatseid tuleb vahetada.
Lampjalgsuse peamine põhjus on küll pärilikkus, ent lisaks traumadele, diabeedile ning reumatoidartriidile on soodustav tegur kõiki ohustav 21. sajandi katk - ülekaal. Inna manitseb lapsevanemaid tähelepanelikkusele: "Kui kasvueas lapsed hakkavad kurtma jalavalu ja rüht vajub vale kehaasendi tõttu käest ära, on juba hilja."
