Probleemid ainevahetusega: kuidas muuta oma elustiili eluaastate lisandudes?


dr Marju Past
dr Marju PastFoto: Madis Veltman

Ainevahetus on justkui nähtamatu olend, kelle süüks paneme selle, kui liialt kosume, või oleme tema üle uhked, kui püsime normaalkaalus. Enamiku inimeste arusaam ainevahetusest on vägagi lihtne: kui kõht on kinni, on ainevahetus aeglane, kui WCs käik sujub, on ainevahetus korras. Endokrinoloogi sõnul see päris nii siiski ei käi.

"Tegelikult on ainevahetus ikka märksa keerulisem,“ tõdeb endokrinoloog ja Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige Marju Past. „Kui lühidalt ja lihtsalt öelda, siis on ainevahetus kõikide rakkude, organite ja süsteemide eluprotsess. Põhiainevahetus aitab inimesel elus püsida: et rakud toimiksid ja uueneksid, et suudaksime keha temperatuuri hoida ja keskkonnamõjudele vastu seista. Kui me aga liigume ja midagi teeme, on vaja lisaenergiat ning siin tuleb hakata jälgima, et kulutamine ja saamine oleks tasakaalus.“

Kui organism vananeb, siis paratamatult muutub ka rakkude ainevahetus aeglasemaks, kaasa arvatud põhiainevahetus. Samuti muutub keha hormonaalne tasakaal ning sellega seoses ka konstitutsioon ehk keha ehituste ja talitluse põhilaad, näiteks lihasmassi jääb vananedes vähemaks, mis muudab ka ainevahetust.

Seotud lood:

Kas saab öelda mingit iga, millal hakkab normaalne bioloogiline vananemine?

Ma arvan, et bioloogiline vananemine hakkab üsna kohe pärast meie sündi. See, mida me vananemise all mõtleme, on erinev, ja mingit piiri öelda ei saa. Füüsiline jõud jõuab maksimumini 30. eluaastates, edaspidi hakkab vähenema. Õppimisvõime hakkab vähenema 20ndate lõpus.

Loe veel

Praegu on igavese nooruse kultus. Oskus väärikalt vananeda kipub kaduma.

Vananemise alguseks võib pidada ka seda, kui keha hakkab kurtuma, rakud kuivavad kokku ja inimene läheb kortsu. Praegu on igavese nooruse kultus. Mu meelest on see natukene imelik ja paneb inimesi tegema naeruväärseid asju. Oskus väärikalt vananeda kipub kaduma.

Nii et vananedes vajame ka vähem energiat, sest „süsteem“ töötab aeglasemalt?

Mida vanemaks saame, seda vähem energiat vajame. Liigume vähem, me ei ole enam nagu lapsed, kes on justkui põrkepallid. Kui 15–18aastase mehe soovitatav ööpäevane kaloraaž on 2750 kilokalorit, siis üle 75aastasel 2000. Naistel on vastavalt 2150 ja 1700.

Meestel on vahe ligi 800 kilokalorit, naistel tunduvalt väiksem. Need numbrid, muide, kehtivad füüsiliselt aktiivsete inimeste kohta! Tugitooliinimeste numbrid on tunduvalt väiksemad.

Naiste ja meeste erinevus tuleneb lihasmassi erinevusest. Naiste lihasmass on kogu elu meeste omast tunduvalt väiksem. Naised söövad kogu aeg vähem kui mehed, mistõttu peavad nad ka vananedes oma ööpäevast kaloraaži vähem vähendama.

Kuidas vältida paksuks minemist?

Edu pant on see, et tuleb elada normaalset elu. Erinevad uuringud näitavad seda, et mida vähem sa sööd ja rohkem liigud, seda terasem, tublim ja tervem oled. Samas ei tohi näljas olla ja füüsilist koormust maksimumini ajada, see oleks juba äärmus. Kui organism saab toitaineid liiga vähe, siis ei saa ta korralikult töötada ega toimu mitte ainult kõhnumine, vaid tahtes ellu jääda, muudab organism oma tavatarbimist ja läheb ärevusrežiimile. Ta ei tea, kas antakse süüa või mitte, kas saab tavapäraselt toimida või peab olema säästurežiimil ja totaalselt kokku hoidma, et elu sees hoida. Kõik äärmused, olgu need usu-, söögi või suhteäärmused, on kahjulikud ja nendest tuleb ainult palju pahandust.

Kuidas oma elustiili vastavalt vanusele muuta, loe järgmiselt lehelt.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare