Millised me tegelikult oleme? Kümme jahmatavat psühholoogilist leidu, mis paljastavad inimloomuse varjatud poole

 (7)
Millised me tegelikult oleme? Kümme jahmatavat psühholoogilist leidu, mis paljastavad inimloomuse varjatud poole
Foto: Pixabay

Kõigil on oma head ja halvad küljed, kuid uuringutest selgub, et inimese iseloomul on ka varjatud pooled, mis võivad esile kerkida iseenesest.

Näeme vähemusi rohkem haavatavatena ja vähem inimestena

Inimajalugu on näidanud, et teineteise vastu võidakse olla vägagi julmad. Osaliselt võib põhjus olla selles, et näeme inimesi eraldi gruppidena ja vähem inimestena nähakse neid, kes kuuluvad madalama staatusega gruppi.

Väiksemahuline aju-uuring leidis, et kodututele ja narkomaanidele mõeldes oli üliõpilaste ajus vähem närvitegevust kui siis, kui nad mõtlesid näiteks edukatele inimestele. Taolisi leide on tehtud ka teiste uuringutega ehk kokkuvõttes on inimesed vähemuste suhtes ebainimlikumad. Lisaks on avastatud, et noored inimesed kipuvad ebainimlikumalt suhtuma ka vanadesse inimestesse. Leitud on ka seda, et nii mehed kui ka naised suhtuvad ebainimlikumalt purjus naistesse.

Üks uuring avastas ka seda, et inimesed, kes on araablaste suhtes vaenulikud ja toetavad rangemaid terrorismivastaseid meetmeid, kipuvad arvama, et araablased on vähem arenenud kui keskmine inimene.

Tunneme kahjurõõmu juba nelja-aastaselt

Sageli peetakse lapsi tulevikulootuseks. Arvatakse, et nad on väiksed ja armsad olevused, kes on süütud ja rikkumatud. Küll aga näitavad mõned uuringud, et paljud lapsed on võimelised tundma emotsioone, mis on omased täiskasvanutele ja sugugi mitte nii meeldivad. Näiteks 2013. aastal tehtud uuringuga leiti, et isegi nelja-aastased lapsed võivad tunda kahjurõõmu. Veel hiljutisem uuring avastas, et kuueaastased lapsed maksaksid kleepsude asemel pigem selle eest, et näha, kuidas seltsimatut nukku tümitatakse. Kusjuures arvatakse ka seda, et juba kolmeaastaselt peavad lapsed järge, kas oled neile teene võlgu või mitte.

Seotud lood:

Usume karmasse ja arvame, et jalge alla tallatud on oma saatust väärt

Inimestele on justkui kaasasündinud arvamus, et need, kelle elu on läinud kehvasti, on selles ise süüdi. Juba nelja-aastased arvavad, et need, kes teevad head ja näevad vaeva, neil läheb ka hästi.

Näiteks tegid uurijad Melvin Lerner ja Carolyn Simmons uuringu, milles naisõppurit karistati elektrišokiga iga kord, kui ta vastas küsimusele valesti. Teised uuringus osalenud naised väitsid, et näevad karistatavat naist ebameeldivamana, eriti veel siis, kui teavad, et nad ei saa tema olukorra parandamiseks midagi teha.

Loe veel

Muud uuringud on näidanud, et inimesed kipuvad süüdistama vaeseid, vägistamisohvreid, AIDSi põdevaid inimesi ja teisi, kellel on elus moel või teisel halvasti läinud. Seevastu nähakse aga rikkaid inimesi palju paremas valguses.

Oleme kitsarinnalised ja kinni stampmõtlemises

Uuringud on näidanud, et kui inimesed usuvad midagi ja on milleski kindlad, siis peavad nad enda arusaama tähtsamaks. Kui keegi toob esile alternatiivse lahenduse või ütleb, et tegelikult pole nii ja põhjendab selle ka faktidega ära, miks mingi asi on teistmoodi, siis seda võetakse rünnakuna.

Me pole võimelised olema oma mõtetega üksi

2014. aastal tehti uuring, milles inimestele anti võimalus: kas mõtiskled 15 minutit omaette ja mõtled omi mõtteid või annad endale pisikesi elektrisutsakaid. Selgus, et 67% meestest ja 25% naistest eelistas elektrisutskaid rahulikule mõtisklusele. Lisaks on mõned teised uuringud näidanud, et inimesed ei kannata üksluisust ja tunnevad vajadust kogu aeg millegagi tegeleda. Paremaks peetakse isegi seda, kui tegeletakse omaette millegagi, aga täiesti üksi oma mõtetega olla ei suudeta.

Oleme tühised ja üleliia enesekindlad

Uuringute kohaselt kipuvad kõige vähem andekamad ja targemad inimesed arvama endast palju rohkem, kui nad tegelikult väärt oleksid. Näiteks sageli arvavad vangid, et nad on lahkemad, usaldusväärsemad ja ausamad kui keskmine inimene. Seda nähtust kutsutakse ka Dunning-Krugeri efektiks ehk siis arvatakse, et ollakse osavam ja igatpidi paremad kui tegelikult.

Oleme moraalselt silmakirjalikud

Tasub tähele panna neid, kes hakkavad teistele nende käitumisapsakaid esimesena nina alla hõõruma. On tõenäoline, et moraalijüngri näol on tegemist inimesega, kes teeb ise täpselt samasuguseid möödapanekuid. Küll aga näevad taolised inimesed oma vigu teistsuguses valguses ega tee neist suurt numbrit. Nimelt selgus ühest uuringust, et kui keegi käitus isekalt, tegid moraalijüngrid sellest suure numbri, kuid ei pannud sealjuures tähele, et ka nemad ise käituvad sageli sarnaselt. Lisaks on uuringutest ilmnenud, et kui kellelgi on mõni nii-öelda viga küljes, siis arvatakse, et see on teise inimese iseloomus kinni. Kui moraalijünger ise aga midagi valesti teeb, siis ütleb ta, et olukord oli lihtsalt selline.

Tõenäoliselt oleme kõik omamoodi kiusajad

Kui oled kellegagi sotsiaalmeedias vaidlema kippunud, siis tead, et internetis võivad hõlpsasti esile tulla inimese halvimad küljed. Esiteks seetõttu, et omaette kodus olles on nii mugav ja turvaline klaviatuuril klõbistada kellegi suunas salvavaid kommentaare ja teiseks saab seda sageli teha ka anonüümselt. Inimesed, kes on igapäevelus hallid hiirekesed, võivad netikommentaatoritena olla tuld purskavad lohed.

Meile kipuvad meeldima psühhopaatiliste omadustega ebatõhusad juhid

Mingil põhjusel meeldivad inimestele juhid, kes on agressiivse või vaenuliku käitumisega, kuid kellel ei pruugi olla sugugi nii muljetavaldavad juhiomadused. Näiteks psühholoog Dan McAdams toob näiteks Ameerika presidendi Donald Trumpi ja väidab, et tema väljaütlemised mõjuvad paljudele inimestele omamoodi tõmbavalt. Ta jätab endast just kui alfaisase mulje. Lisaks leiti, et paljud kõrgetel positsioonidel finantstegelased, kes töötavad New Yorgis, on psühhopaatiliste omadustega.

Meile tunduvad süngete iseloomuomadustega inimesed seksuaalselt ligitõmbavamad

Ilmneb, et meile kipuvad tunduma atraktiivsed just need inimesed, kellel on nartsissistlikke, psühhopaatilisi või makjavellistlikke tunnusjooni. Üks uuring leidis, et mehed, kelle iseloomus on isekust, manipulatiivsust ja tundetust, on naiste jaoks sageli ligitõmbavamad, kui mehed, keda kirjeldati neile täpselt samamoodi, kuid nii-öelda sünged iseloomuomadused jäeti neile kirjeldamata. Ühe teooria kohaselt meeldivad naistele sellised mehed vahel rohkem, sest sellised loomuomadused jätavad mulje, et need mehed julgevad rohkem riskida ja on paremad paarilised. Kas see ka nii on, jääb igaühe enda otsustada.

Allikas: bigthink.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare