Lõõgastudes terveks

Pärnu tervisevõimlemise õpetajad Vilma (71) ja Albert (70) Anderson tunnevad end praegu hoopis tervemana kui paarkümmend aastat tagasi.

Suure osa elust kehalise kasvatuse õpetajatena töötanud Vilma ja Alberti peres on sportlik eluviis olnud alati au sees. Ometi teatas arst mehele 15 aastat tagasi: "Oled kulunud, sinu töö on tehtud. Nüüd jääb üle ainult kannatada ning valu tablettidega leevendada.
"Need olid rasked ajad. "Olin täiesti hunnikus, minust oli järel vaid ahervare," meenutab Albert. Ka Vilma tervis polnud kiita.
Paar hakkas otsima vastuseid. Kui aktiivne tervisesport, mida kõigile soovitatakse, võib hoopis kahju teha, siis mis tooks tervise tagasi?
Esimene vastus saabus Ungaris, kuhu Albert oli saadetud koos teiste õpetajatega täiendkoolitusele. Seal sattus ta esimest korda strechingu ehk venitusvõimlemise trenni, mida juhendas suurt kasvu mees. Ta ei rääkinud midagi, vaid näitas ette aeglasi harjutusi, olles rahva poole seljaga.
Pärast tund aega kestnud harjutamist taipas Albert, et just nii saab keha tagasi vajaliku energia. "Hindasin kogu oma tegevuse ümber. Taipasin, et olen seni tootnud pigem häda ja viletsust," nendib ta.
Koju tulles oli mees õhinas ning tema võimlemisõpetajast abikaasa taipas ruttu, mis seda liiki harjutuste taga peitub. Õige pea asusid mõlemad juhendama tervise- ehk tunnetusvõimlemise rühmi, mis on juba 15 aastat olnud väga populaarsed.
Nendes rühmades on aluseks võetud Hiina pehme liigesevõimlemine, kasutatakse ka teiste idamaiste tehnikate elemente. Erinevalt raskest füüsilisest trennist see ei väsita, vaid tunni lõppedes on kõik täidetud uue energiaga.
Albert on õppinud Hiina traditsioonilise meditsiini koolis ning usub aastatuhandete vältel välja töötatud Vana-Hiina elu- ja tervisefilosoofiasse. Möödunud suvel pühitseti ta Qi Gongi (häälda: tšigun) meistri õpilaseks ja instruktoriks, kes tohib seda kunsti edasi õpetada. Qi tähendab elujõudu ja Gong tehnikat. Seega on tegemist meetodiga, mis tugevdab ja uuendab elujõudu. 

Jäikus viib tervise
Albert teab, et terve olemiseks tuleb eelkõige õppida tundma elu. Tarvis on esitada endale küsimus: "Mis on viinud mind olukorda, kus praegu olen?"
Aktiivne sportlik liikumine on alati seotud pingutusega ega jäta organismile võimalust taastumiseks. Kui inimene lõpetab pingelise tööpäeva ja läheb pärast seda jooksurajale, ei saa ta süda puhkust, vaid satub jälle suure koormuse alla.
Vilma ja Albert on märganud, et tänapäeva inimese kõige suurem vaenlane on jäikus. Kui tekitad töö või spordiga oma kehasse jäikust, tuleks pärast seda kindlasti lõdvestuda. Vastasel korral pinged kuhjuvad ning võivad sillutada teed haigustele või koguni enneaegsele surmale. "Elu ei ole ju pingutamine, vaid voolamine ja mõnus kulgemine. Kas puu või lill pingutab, et kasvada? Kas loomad pingutavad, et elada?" küsib Albert.
Ühtviisi väsitab nii füüsiline kui ka vaimne töö. Mõtlemine kulutab energiat, liigselt mõeldes läheme pingesse ja oleme õhtuks väga väsinud. Seetõttu oleks tark elada hetkes ning nautida seda, mis parasjagu käsil.
Jäikus tekib ka valest hingamisest. Idamaise õpetuse järgi peetakse hingamist meie taevaseks toiduks, mis on tähtsam isegi söömisest. Eestlastel on paraku kombeks mitte hingata, vaid hingeldada. Pinnapealse hingamisega aga ei saa aju piisavalt hapnikku. Esmaabiks soovitab Albert teha keset tööpäeva kas või kolm sügavat hingetõmmet.
Hapniku lisandumine kehasse ongi üks põhjus, miks inimesed on pärast Andersonide võimlemistundi nii reipad.
Mõtiskleda võiks ka selle üle, mida üldse peetakse puhkuseks. Albert teab, et ainus puhkeseisund on meditatsioon, oskus lülitada mõtlemine täiesti välja vähemalt viieks minutiks.
Mees on tänu võimlemisele ja elufilosoofia uurimisele saavutanud oskuse olla lõdvestunud isegi töö ajal. Ta töötab pingutamata, nautides protsessi, ega muretse samal ajal muude asjade pärast. Talle pakub naudingut kogu päev hommikust õhtuni ning väsimust ei teki.

Toidulisand aia tagant
Vilma on põhjalikult uurinud terviseraamatuid ja teab, et õige toitumine algab mõtlemisest. Ta avastas, et moodsaid toidulisandeid saab edukalt asendada taimedega, mis on kasvanud oma aias või aia taga.
Nii koguvad Andersonid suvel palju taimi, kuivatavad need ja jahvatavad peeneks pulbriks. Kõikvõimalikud taimepulbrid asendavad nende köögis tavapäraseid maitseaineid. Vilma lisab rohujahu pirukatesse, suppidesse ja muudesse roogadesse.
Näiteks kollane pulber maapirniõitest aitab tasakaalustada vere insuliinisisaldust. Nõgeseõite pulbriga aitas naine terveneda aneemiat põdeval sõbrataril.
Maitsvad ja tervislikud on küüslaugulehed peterselli ja selleriga; brokoli, lehtkapsa- ja lehtpeedipulber; naadilehtede pulber; võilille-, nõgese- ja nurmenukulehed.
Ebaküdoonia viljaliha pulbrit saab kasutada äädika asemel peetide marineerimiseks. Maarjaohaka seemned aitavad korrastada immuunsüsteemi, lutsern puhastab maksa mürkainetest. Kressiseemnete pulber annab dipikastmele sinepi maitse.
Andersonid on loobunud taimeteede keetmisest, sest palju lihtsam on võtta sisse lusikatäis pulbrit ja juua vett peale.
Taimsete lisandite raputamine toidule käib tunde järgi. Organism on tark ning tunneb ise ära, mis aineid ta vajab. Tuleb ainult osata ennast kuulata ja keha soove tähele panna.
Täpset arvestust pole taimede ja nendes sisalduvate ainete üle tarvis pidada. "Kõik kõlbab. Siga ja lehm söövad ju kõike. Mis see inimene siis teistmoodi on?" ütleb Vilma.
Hoolimata arsti masendavatest sõnadest 15 aastat tagasi on nii Albert kui Vilma olnud viis viimast aastat tervemad kui kunagi varem.