Kui külm õues ikkagi on? Kuidas arvutada tuulekülma?


Kui külm õues ikkagi on? Kuidas arvutada tuulekülma?
Foto: Pixabay

Asutades end talvel õue, kiikavad paljud esmalt õuetermomeetri näitu. Oletame, et sealt vaatab vastu 3 muhedat külmakraadi — just paras talvine ilmake õues asjatamiseks. Väljas olles märkad aga peagi pettumusega, et seljas on täitsa vale varustus: nii külm on! Millega ilmataat mind alt tõmbas? Kas termomeeter on katki?

Vastus on lihtne: õige ehk siis tegelikult keha mõjutava temperatuuri teadasaamiseks tuleb kindlasti arvestada ka tuule jahutava toimega! Vana hea tuttav kraadiklaas näitab küll õhutemperatuuri, aga mitte seda, kui külm ilm tegelikult on. Suurem miinuskraadide arv ei pruugi sugugi alati külmemat ilma tähendada. Lisaks otsestele külmakraadidele tuleb mängu ka tuulekülma indeks, mis arvestab külma ja tuuletugevuse mõju organismile ehk siis seda millis temperatuuri me kehaga tajume. Tuulekülm on tuule tõttu tegelikust temperatuurist madalam. Indeks näitab, kui tugev külm tegelikult organismile toimib ning külmakahjustusi esile kutsub.

Esimene tuulekülma indeks töötati katsetamise käigus välja juba 1939. aastal ühe Antarktise-ekspeditsiooni ajal. Tänu indeksile saab teada, millal tekib alajahtumisoht ning milline on temperatuuri ja tuuletugevuse seos. Tuule tekitatud külmatunnet kutsutakse mujal maailmas windchill’iks. Tuule mõju ei tohi mitte mingil juhul alahinnata, juba –15 °C juures on tuulise ilmaga täiesti reaalne alajahtumisoht. Kui temperatuur juba paarikümne ligi langeb, loetakse ohtu suureks: alajahtumine võib alata juba 10 minuti jooksul, kui soe nahapind äkki jäise õhuga kokku puutub.
Alajahtumisoht on suurem ka tuulevaiksema ilma puhul, kui end vähegi kiiremalt liigutada — tõtakalt kõndida, joosta, suusatada või lumesaaniga sõita. Seega peavad kõik kehaosad, eriti nägu, hoolikalt kaetud olema.

Järgnevast tuulekülma indeksi tabelist näed, millistel temperatuuridel tekib alajahtumisoht ja kui kiiresti kahjustub katmata nahk.

Allikas: Terviseamet
Kevad