Abi looduse apteegist

Kodusest ürdipeenrast leiab kosutust kevadväsimuse vastu ja abi paljude haiguste puhul. Suur osa ravimtaimi on vähenõudlikud ja kasvavad hästi ka koduaias.

Karepa ürditalu perenaiselt Katrin Lukelt otsivad peaaegu iga päev abi need, kes kannatavad mõne apteegirohu kõrvaltoime käes. Olgu tüsistuseks siis maohaavand, allergia või muu häda. Kui tabletid sisaldavad vaid üht toimeainet, siis igas ravimtaimes on neid mitu. Inimese organism on aga üles ehitatud nii, et omastab kergemini mitut ainet korraga.
Kuigi räägitakse ka ravimtaimede kõrvalmõjust, ei tea üle kümne aasta ürditalu pidanud naine kedagi, kes oleks saanud mürgituse taimetee joomisest. Kui mõnel taimel ongi kõhukinnisust tekitav või verd paksendav toime, saab seda leevendada, kui lisada teesegusse vastupidise mõjuga ürte.
Ravimtaimepeenar võiks kuuluda igasse koduaeda, seda enam, et suur osa taimi läheb kergesti kasvama ning võib ilu poolest asendada lilli.

Ohutud ja kasulikud
Ravitoime annavad mineraalained, mida leidub kõige rohkem looduses kasvanud ravimtaimedel. Iga naabertaim lisab sügisel kõdunedes mulda ainulaadseid mineraale ning parandab sellega mulla koostist. Koduaias puhtaks rohitud peenral tekib kasulikke aineid vähem.
Enne taimede koduaeda toomist tuleks välja uurida, kuidas kasvavad need looduses. Oluline on teada, missugust mulda taim vajab, kas sobib pigem päikesepaiste või varjulisem paik ning millised on tema looduslikud naabrid.
Kõige lihtsam on panustada leplikesse ravimtaimedesse. Vanad taluaiataimed nagu saialill, mündid, altee, tokkroos ning kummel on nõus kasvama peaaegu igal pool. Samuti maapirn ja varemerohi, mis hävitasid Karepal ära isegi kännud, mille vahele neid ravimtaimeaeda rajades oli istutatud.
Ravimtaimed ei vaja väetamist, neile piisab koduaia kompostist ja multšist. Katrin Luke sõnul on keemiliste väetiste kasutamine ravimtaimede puhul mõeldamatu.
"Et olla terve, tuleb kõigepealt koduaed ja loodus puhas hoida," rõhutab naine. Ta peab oluliseks, et aiapidaja jätaks alles ka metsikuid taimi, mis on tema juurde ise tulnud. Näiteks võilill, raudrohi, kõrvenõges, linnurohi, vesihein, takjas ja paljud teised koduõue taimed puhastavad väga hästi organismi ja turgutavad tervist.
"Iga taim tulevat just selle juurde, kellel teda vaja on. Olge tähelepanelikud ja tundke oma sõbrad ära," paneb Katrin Luke südamele.

Kevadine puhastus
Kevadel soovitab ürditalu perenaine teha organismi puhastamiseks ja tugevdamiseks ravimteede kuuri. Elujõudu andva tee saamiseks võib segada võrdses osas kokku nõgest, raudrohtu, võilillelehti ja -juuri, mustasõstralehti, kuldvitsa, kaselehti, astelpajulehti, kibuvitsa- ja pihlakamarju, piparmünti, pärnalehti ja -õisi, saialille.
Igaüks võiks lisada oma vaevustele sobivaid taimi. Näiteks allergia puhul kolmisruset, tõsisemate sapi- ja soolestikuhädade korral koirohtu. Seda teed tuleks juua vähemalt tassitäis päevas, 10-14 päeva järjest.
Vitamiinirohkeks virgutajaks sobib salat kõigest söödavast, mis nina maa seest välja pistab. Näiteks võib hakkida sinna esimesi rediseid, nurmenukulehti, murulaugupealseid, kortslehti, noori pärnalehti. Sobivad ka põdrakanepi noored võrsed, mis näevad välja nagu väikesed helerohelised palmipuud. Lisada võib keedetud mune, toorjuustu, maitseaineid, sidrunimahla, ebaküdooniasiirupit või mett ning meelepärast sorti toiduõli. Laugusalatite kastmeks sobib hapukoor või majonees.

* * *

Tarvilised taimed

Varemerohi. Soodustab rakkude uuenemist ja parandab vereringet.
Salv leevendab liigesehaigusi, radikuliiti, traumasid ja lihasepinget. Juurikatükid on vaja panna koos viinamarjaseemneõli või searasvaga ööseks ahju. Hommikul kurnata ja valada purki.
Trauma korral tuleks määrida haigele kohale sügavkülmast võetud segu, mis koosneb varemerohu toore juurika tükkidest ja õlist.
Salvi võib määrida veenilaienditele, sellega võib ravida ka suuri haavu. Kui määrida salviga haava ümbrust, kasvab haav kokku armi jätmata. Haavasalvi võiks teha linaseemneõliga ning lisada kuusevaiku ja saialilleõisi.
Varemerohi on väga leplik, võib kasvada muru sees. Ei sobi lillepeenrasse, sest kipub seal vohama. Võiks pigem olla aianurgas või metsaservas. Taime liigse leviku ennetamiseks tuleks õied lõigata ära kohe pärast õitsemist.

Aed-liivatee ja nõmm-liivatee. Aitab köha, bronhiidi ja kõhugaaside korral. Kasutatakse ka sünnitusel ja alkoholismiravil. Ergutava toimega: sobib neile, kes ei armasta kohvi. Kasutatakse maitseainena liha-, pasta-, kana- ja kalaroogades. Sobivad liivasele maale.

Purpur-siilkübar. Tugevdab immuunsüsteemi. Tinktuuri saamiseks tuleb teha alkoholitõmmis, mida maitsestada mee või suhkruga. Taim eelistab kergemat mulda.

Monarda. Aromaatne, hea maitsega taim. Aitab närvilisuse, peavalu, mensturatsioonivaevuste ja külmetuse korral. Kasvab hästi poolvarjus viljakal mullal.

Kummel. On kasutatud peaaegu iga haiguse vastu. Hea närvirahusti, ravib põletikke, seedehäireid, laste gaasivalusid ja hambavalu. Vähenõudlik taim.

Iisop ja pune. Aitavad hästi köha ja bronhiidi korral. Pune on üks paremaid taimi närvide rahustamiseks. Iisop aitab külmetuse ja gripi korral, ajab hästi higistama.
Vähenõudlikud, soovivad kergemat mulda. Iisop eelistab päikesepaistet, pune poolvarju.

Saialill. Aitab kurguhaiguste, mao- ja sapipõletike korral. Tugevdab limaskesta. Hävitab stafülokokke ja streptokokke. Vähenõudlik.

Kurgirohi. Soovitatakse neeru- ja südamehaiguste korral. Aitab organismist vett välja viia, leevendab stressi. Õitega saab kaunistada võileibu ja salateid, püreestatud lehed sobivad salatikastmeks. Soovib samasuguseid kasvutingimusi kui kurk: head mulda ja niiskust.

Maapirn. Sobib diabeetikutele, alandab veresuhkrut. Vähenõudlik.

Kassinaeris. Toob hingamisteedest lima välja, aitab bronhiidi, köha ning kurgu ja mao limaskesta haiguste puhul. Vähenõudlik taim, eelistab niiskemat maad.

Basiilik. Tugevdab närvisüsteemi, aitab peavalu ja spasmide korral.
Parim värskena salatites või juustuvõileival. Sobib pitsa ja lihatoitude juurde. Vajab päikeselist kasvukohta ja sügavalt haritud mulda. Ei talu halla, öökülma ega vihmasadu.

Soopihl. Aitab reumaatiliste põletike ja närvivalude korral, leevendab reuma ja radikuliidiga seotud vaevusi. Teed kasutatakse ka põletike, kõhulahtisuse, kopsu- ja naistehaiguste korral ning vähi ennetusravis.
Luuvalusalvi valmistamiseks hauta soopihla juuri searasvas või õlis koos männipungade ja -okastega. Selleks sobib puudega köetav ahi, milles tuli kustunud ning temperatuur langenud 80-90 kraadini.
Võib kasvatada seisva veega veekogu kaldal või soisel alal.

Laugud. Karulauk, nurmlauk, murulauk, küüslauk, sibul ja talisibul võiksid kuuluda igasse aeda. Karulauk on looduskaitse all, kuid läheb loodusest korjatud seemnetest ka aias kasvama.
Karulauk puhastab organismi, sisaldab palju C-vitamiini ja kasulikke karotiine. Annab energiat ja elujõudu.
Karulauk eelistab niisket ja pehmet maad, meelsasti kasvab kraavide ja allikate ääres, leppade ja haabade naabruses. Muud laugud sobivad peenrasse ja on vähenõudlikud.