Paleodieet | Kas nii olemegi mõeldud toituma?


Paleodieet | Kas nii olemegi mõeldud toituma?
Foto: Unsplash

Üks populaarsemaid paleoteemalisi veebilehti ThePaleoDiet.com ütleb nii: paleo dieet baseerub terviklikel kaasaegsetel toiduainetel toidugruppidest, millel meie kütt-korilastest esivanemad oleksid kasvanud kiviajal (2-6 miljonit aastat tagasi kuni põllumajanduse alguseni 10000 aastat tagasi). Nende toiduainete hulka kuuluvad värsked lihad (eelistatuna mahekasvandusega veis, siga, lammas, lind ja organid), kala, mereannid, värsked puuviljad, juurviljad, seemned, pähklid ja tervislikud õlid (oliivi, kookose, avokaado, makadeemia, kreeka pähkli ja linaseemne). Piimatooted, teraviljad, kaunviljad, rafineeritud suhkur ja töödeldud toidud ei olnud osaks meie esivanemate menüüs.

Mis on paleodieet?

Paleodieet lihtsustatult (kuigi erinevad poolehoidjad propageerivad natuke erinevat menüüd) tähendab kala, liha, linnu, muna, juurviljade ja puuviljade, pähklite, seemnete ja tervislike õlide söömist ning teraviljade, kaunviljade, piimatoodete, suhkru ja soola vältimist või tugevat vähendamist. Põhjenduseks öeldakse, et kuna me oleme söönud neid toiduaineid evolutsiooniliselt lühikest aega (vähem kui 10000 aastat), siis pole me kohanenud neid tarbima ning kõrvalnähuna tekivad terviseprobleemid.

Paleodieedi lubatud ja lubamatud toiduained
Lubatud
Kala, liha, lind, muna, juurviljad, puuviljad, seemned, pähklid, tervislikud õlid.

Lubamatud
Teraviljad, kaunviljad, piimatooted, suhkur, sool.
Seotud lood:

Kuidas meie esivanemad üldse toitusid?
Kui me analüüsime, kuidas toituvad inimesed, kes järgivad traditsioonilisi dieete erinevates piirkondades praegu, leiame me väga suuri erinevusi. Teatud piirkondades on suur osa loomsetel toitudel, teistes piirkondades jällegi suurem osa taimedel. Näiteks Arktika inuitid ja Aafrika masaid söövad suure osa enda toidust rasvu ja loomi ning väga vähe juurvilju. Kitavanid jällegi söövad palju taimi, aga vähe rasvu (John Berardi, 2013).

Loe veel

Tänapäeva kütt-korilased toituvad väga erinevalt, aga see pole siiski tõenäoliselt analoogne sellega, mida söödi aastatuhandeid tagasi. Me saame ainult spekuleerida, et nende toidud on sarnased meie eelkäijatele. Kas meil on üldse võimalik teada, mida meie kauged esivanemad sõid?
Arvatakse, et modernse inimese esivanemad arenesid troopilises kliimas, eeldatavasti Aafrikas 200 000 aastat tagasi. Nende toit sisaldas tõenäoliselt põhiliselt taimi (võib-olla 70%) nagu tänapäeva küttidel ja korilastel, kes seal piirkonnas elavad. Kesk-Idas ja Aasias oli samuti nii palju taimi saadaval.

Teisest küljest pidi osa inimestest 40 000 aastat tagasi Euroopasse tulles võtma üle põhiliselt loomse menüü, et tingimustega kohaneda, sest sellel ajal oli jääaeg. 5000-10000 aastat tagasi sai hoo sisse põllumajandus pärast seda, kui kliima soojemaks muutus ning hakati tarbima teravilju, piima, marju ja juurikaid. Mõnes piirkonnas on põllumajandus kestnud alles 2000 aastat. On aga ka leitud jääke teraviljadest, mis võivad olla pärit 30 000 aasta tagusest ajast.

On ilmselge, et mingit kindlat esivanemate või kiviaja dieeti ei ole kunagi eksisteerinud. Kliima ning piirkond mõjutasid seda, kuidas inimesed toitusid. Teatud üldistusi saab toitumise osas teha, aga meil pole siiski täpset infot sellest, mida meie esivanemad sõid (J.A. J. Gowlett, 2003).

Kas me oleme kohanenud tänapäeva toiduainetega?
Põhimõte, millest paleo pooldajad lähtuvad, ütleb, et kuna me oleme evolutsiooni mõistes teatud toiduainegruppe väga lühikest aega tarbinud, siis me peaksime need enda menüüst elimineerima või neid palju vähem tarbima. Piima hakati suuremas koguses tarbima siis, kui põllumajandus võimaldas loomi karjatama hakata. Kas me oleme piimaga kohanenud?

Enamik inimesi tõepoolest ei saa piima täiskasvanuna juua laktoositalumatuse pärast. Lapsena toodab keha ensüümi laktaasi, mis laktoosi (piimasuhkrut) töötleb, aga täiskasvanuna enamik seda ensüümi toota ei suuda. Põhja-Euroopas on aga tavaline, et ka täiskasvanud suudavad laktaasi toota ja neil ei tekigi laktoositalumatust (Edward Hollox, 2005).

Võimalik, et me oleme kohanenud piimaga sellepärast, et rasketel aegadel (jääajal 40000-10000 aastat tagasi) andis see tugevamatele eelise. See tähendab rakkudes geneetilist mutatsiooni, mille tulemusena me suudame seda õiget tüüpi valku edasi ka täiskasvanuna toota.

Seega kõigile ei saa öelda, et piima tarbida ei tohiks. Mõnele võib see olla väga tervislik toiduaine. Samamoodi ei saa öelda, et me pole tänapäeva toiduainetega kohanenud ja peaksime toituma nagu meie esivanemad sadu tuhandeid aastaid tagasi. Tegelikult võivad mutatsioonid rakkudes toimuda ka kiiremini, nagu näha piima puhul.

Kas teraviljad ja kaunviljad on tervisele kasulikud või kahjulikud?
Teraviljad ja kaunviljad on paleo pooldajate arvates olnud meie toidulaual lühikest aega, seega peaks need inimestele sobimatud olema. Aga kas need on teadusuurimuste alusel tervisele kasulikud või kahjulikud?

Ühes uurimuses öeldakse, et teraviljad sisaldavad süsivesikuid, valke, kiudaineid, B-vitamiine, E-vitamiini, rauda, tsinki, magneesiumi ja fosforit, fütokemikaale ja antioksüdante. Teraviljad võivad olla kaitseks soolestiku vähkide, südamehaiguste ja insuldi vastu (I. Flight et al, 2006).

Tõendid epidemioloogilistest ja eksperimentaalsetest uurimustest toetavad tugevalt nõuannet, et täisteraviljatoidud ja kaunviljad kaitsevad II tüüpi diabeedi kujunemise vastu ja parandavad glükeemilist kontrolli I ja II tüüpi diabeedi all kannatavatel inimestel (BJ Venn et al, 2004).

Arvatakse, et nisuallergia, tsöliaakia ja gluteenitundlikkus mõjutavad kokku umbes 10% inimkonnast (Bizzaro et al, 2012). 10% ei tähenda, et kõigil tekib nisu, gluteeni või üldse teraviljadega probleeme.

Paleodieedi plussid & miinused
Paleodieeti propageeritakse tihti kui toitumisviisina, millega inimene on evolutsiooniliselt harjunud ja mida justkui kõik peaksid enda elus järgima. Tegelikult on sellel aga nii positiivseid kui negatiivseid külgi:
+ Soovitatakse süüa toiduained, milles on palju kasulikke toitaineid.
+ Soovitatakse elimineerida või tugevalt vähendada suhkru, mis on toitainevaene (tühjad kalorid), tarbimist.
+ Kuna menüü võib olla üksluisem, on lihtsam kaloreid kontrollida ning selle tõttu on lihtsam langetada või säilitada kehakaalu.
+ Kõrge valgusisaldus tõstab küllastuvust ning toetab lihasmassi säilitamist kaalulangetuse ajal.
+ Mõõdukam süsivesikusisaldus võib sobida hästi madala kehalise aktiivsusega inimestele.
- Keelatakse süüa toiduaineid, millest võib saada kasulikke toitaineid.
- Vähendatakse menüü mitmekesisust, mis võib viia suurema tõenäosusega toitainete defitsiiti.
- Toiduainete või toiduainegruppide täielik kartmine võib tekitada ebatervisliku kinnisidee süüa tervislikku toitu (orthorexia nervosa).
- Põhjendus, miks teatud toiduaineid vältida, sest me pole nendega kohanenud, pole täiesti korrektne.
- Enamik häid soovitusi paleodieedis on tegelikult tavalised toitumisnõustajate soovitused, mitte unikaalsed sellele dieedile.

Eestlaste kogemused paleodieediga
Ardi Ravalepik (Paleo.ee): “Et kõik ausalt ära rääkida, pean paratamatult alustama sellest, et ma olen enam-vähem kogu oma elu tervisega hädas olnud. Astma, psoriaas, ülekaal, kõrgvererõhutõbi. Kaalujälgijates kaotasin 9 kuuga 20 kilo. Haigused aga ei kadunud kuhugi. 2012. aasta algul proovisin paleodieeti. Viskasin kodust ära kõik paleokõlbmatud toiduained. Kolme päeva pärast lakkas selg valutamast, energiat oli rohkem ja uni oli parem. Kolm nädalat hiljem oli psoriaas kadunud. Selleks ajaks oli ka vererõhk peaaegu normis. Esimese kümne nädalaga kadusid justkui iseenesest ära ka 10 lisakilo. Dieediga kaasnevaid isusid ei tulnud, järgida on imelihtne. Kaloreid ei loe, kuulan oma keha ja söön näljatunde järgi.“
Heidi Tarkpea (Heidi.tarkpea.ee): „Veebruaris katsetasin neli nädalat paleodieeti. Sõin iga toidukorra ajal köögivilju, kõrvale muna või liha. Lisaks tarbisin palju pähkleid, seemneid ja mõõdukas koguses puuvilju. Kaunvilju, piima- ja teraviljatooteid sõin erandkorras vaid ühel päeval nädalas. Maiustusi ei tarbinud üldse. Keha reageeris näljatundega. Sellegipoolest tundsin ennast paleo dieeti järgides hästi, sest uni oli parem ja mu keskkoht muutus õhemaks. Samas peab mainima, et mu tervis oli juba enne dieediga alustamist heas korras ja nii ei täheldanud ma paleoga selles vallas suuri muudatusi. Kõige raskem oli ehk hommikusöögi välja vahetamine ehk kaerahelbepudru asemel omleti söömine. Igatsesin juustu, leiba, kohupiima ja jogurtit. Nüüd söön jälle 80% ajast paleo toidusedeli järgi ning ma ei karda enam rasvu. Tänu sellele on ära kadunud igasugused isud. Kummalisel kombel ei ahvatle mind enam ka teraviljatooted. ”

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare