Mida arvasid tervislikust toidust meie vanaemad?


Mida arvasid tervislikust toidust meie vanaemad?
Foto: Unsplash

""Toortoit" on tänapäeva lööksõnaks. Igas ajalehes, ajakirjas ja kõnes, mis puudutavad toitlustust, räägitakse sellest," nenditi juba 1934. aasta Eesti Naise juulinumbris. Kas tõesti kõik on unustatud vana?

Toiduollused — vitamiinid
1925. aasta veebruaris kirjutab dr R. Tamm artiklis “Uued toiduollused — vitamiinid” sellest, et kuigi meil veel vitamiinidest kahjuks midagi ei teata, olevat Inglismaal tavaline, et “pereema lõunasööki kavatsedes, järele kaalub, kas lõunasööki saab küllaldasel määral A-, B-, C-vitamiine.” Autori andmeil arvatakse olevat vähemalt kolm eri vitamiini: A-, B- ja C-vitamiin.
“Taim on keemiline laboratoorium, kus vitamiin valmistub; loom aga saab neid valmis olekus taimelt. Sellega on praegusel ajal saanud uue ja väga tõsise põhjenduse õpetus taimetoitlusest.”
Järgmistes numbrites pühendatakse igale vitamiinile (A, B ja C) põhjalik artikkel.

Margariin versus või
“Katseloomad, kes margariini saavad, kasvavad silmatorkavalt halvemini kui loomad, kes muidu just samasugustes elutingimustes said võid, munarebu ehk kalarasva. Margariiniloomad, kes vahepääl lühemat aega oma hariliku margariini asemel võid said, elasid umbes kolm kuud kauem kui loomad, kes kunagi võid ei saanud.
Praegusel ajal peame ikka ja jälle korduvalt seletama, et margariin mitte kõlbulik rasvaine ei ole, iseäranis mitte lastele ja imetajatele emadele. Koguni lubamata on kauakestev margariini söömine lastele ja imetajatele emadele talvisel ajal, kui margariinis puuduva A-vitamiini saamine teiste toiduainetega juhusline ja puudulik on.” (EN 3/1925)

Seotud lood:

Täisteratooted
“Teraviljas ei asene B-vitamiin ühtlaselt üle kogu tera, vaid on koondunud idu osasse, ja tuuma välimisse korrasse, mis asub otse tera välise koore või kesta all. Kui head uueaja veskid peenikeste jahusortide valmistamise juures tera koore täielikult maha võtavad ja välja eraldavad, siis eemaldavad nad enamasti sellega ühtlasi ka tera tuuma välise korra, mis just B-vitamiini asukoht on. Sellepärast on peenikesed puhtad jahusordid, nagu hääd püülid, vitamiini poolest ligikaudu niisama vaesed, nagu poleeritud riiski, mille vitamiini-vaesus juba tuntud.” (EN 6/1925)

Loe veel

Õun, seedimisele hea
“Õuna sööjal on harva kaelahaiguseid või seedimisrikkeid. Õunal on ka virgutavaid omadusi. Sellepärast võib neid iseäranis soojalt soovitada pingutava töö ajal. Nad annavad peaajule toitu ja edendavad maksa tegevust — kumbagi on väga tarvis vaimlise töö tegijale. Õun täidab peaaegu kõikide teiste puuviljade ja marjade aset, peale pohlade ja maasikate.” (EN 2/1925)

Tervislik vahepala
“Söögivaheaegadel äkilise näljatunde kustutamiseks on puuvili sobivam kui igasugune teine toiduaine.” (EN 9/1927)

Elage keedusoolata
„Roogi tuleb valmistada võrdlemisi lihtsalt. Liigne keerulisus, suur maitsevus, suur vürtsitamine on paha sellepärast, et ahvatleb liigsöömisele. Keedusoolagi tuleb võimalikult vähe tarvitada, sest see koormab eriti neerusid. Elada võib väga hästi ilma keedusoolata, eriti kui toidus rohkesti aed- ja puuvilja.” (EN 7/1929)

Keeda parasjagu
„Roogade soojas hoidmine ei ole soovitav, sest soojuses lagunevad vitamiinid. Samal põhjusel ei ole sugugi soovitav keeta roogi kaua, vaid võimalikult kiiresti ja katkestada keetmine otsekohe, niipea kui roog juba tarvilikul määral keenud.” (EN 7/1929)

Sööge porknaid!
“Neljanädalane tervisekuur taime- ja toorestoidu abil mõjub kindlamini ja rutemini kui mitmesugused arstirohud. /---/
Toores porgand on mõjuvamaid iluravi vahendeid. Kes neid rikkalikult sööb, omandab haruldaselt selge, värske, puhta naha. Ka edendab porknasöömine juuksekasvu ja annab talle ilusa läike. Vana kauaproovitud iluravi eeskiri käseb iga päev enne magamaminekut süüa tooreid porknaid ja nendele lisaks viilu või paar bermudasibulat soola- või veekringliga. Sest ka sibul on kuulsaks iluravi vahendiks.” (EN 7/1930)

Happelisuse vastu
“Toortoidu ja üldse aiasaaduste tarvitamine hoiab inimesi tervise juures ja aitab kaasa praegusele saledale joonele. /---/
Kuna loomariigisaadused ja kõrrelised tekitavad happeid meie kehas, mis põhjustavad haigusi, siis vastukaaluks sellele on aiasaadused, mis tekitavad leelisi ja vähendavad hapete mõju.
Suurem osa kehalisi haigusi tuleb kirjutada valesti toitmise arvele. Õige on tarvitada 1/3 loomariigisaadusi ja 2/3 taimeriigisaadusi.” (EN 7/1934)

Mis järjekorras?
“Aedvili ja kartulid peavad olema meie toidu pääaineteks, aga ka toortoitu ei tule unustada. Seda tuleks igapäev natuke süüa. Alaline toortoidu tarvitamine värskendab verd ja närve, sellega siis tervet keha. Suurem jõudlusvõime, värskem välimus on kohe tasuks sellele. /---/ Tähtis on ka järjekord, kuidas toortoitu süüa, et keha sellest saab võimalikult suure kasu. Nii on tõestatud, et toores puu- ja aedvili keha poolt kõige paremini ära kasutatakse, kui teda süüakse enne keedetud toite. Süüakse toortoitu alles teiste toitude pääle, siis jääb nende seedimine nii hiljaks, et nad enne soolikatesse jõudmist juba käärima hakkavad ja paljude juures maorikkeid esile kutsuvad. Samal põhjusel peab aed- ja puuvilja loomulikul kujul sööma, näiteks enne toorsalateid, mis valmistatud mitmesuguste õlidega või õlisid sisaldavate kastmetega.” (EN 9/1936)

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare