Dieet algab hommikul ja lõppeb õhtul? Jo-jo dieet sõltub meie isiksusetüübist — kas sa tead, milline toituja oled sina?


Dieet algab hommikul ja lõppeb õhtul? Jo-jo dieet sõltub meie isiksusetüübist — kas sa tead, milline toituja oled sina?
Foto: Unsplash

Öeldakse, et oled see, mida sa sööd. Täpsem on aga öelda, et hoopiski see, kes sa oled, määrab, kuidas ja mida sa sööd. Oma isiksusetüüpi teades on sul paremad võimalused astuda välja jojo-dieetide rajalt.

Söömise eesmärk pole pelgalt nälga kustutada, seepärast on paljude suhe toiduga keeruline. Suhtumist sellesse hakati vormima juba lapsepõlves. Ehk pidid sa sööma teatud kellaaegadel ega tohtinud midagi alles jätta, kedagi ei huvitanud, oli sul kõht tühi või mitte. Täiskasvanuna on sul rohkem valikuvabadust, mis ei muuda aga elu sugugi lihtsamaks.
Paljud söövad selleks, et toime tulla tugevate tunnetega, üksinduse või stressiga. Mõni kohandub seltskonna toiduvalikutega, teine unustab aga üldse süüa, sest on nii pühendunud oma tööle.
Et söömine moodustab suure osa meie elust, reedab see mõndagi isiksuse kohta. Mitmed uuringud on näidanud, et isiksuseomadused võivad kaasa aidata sinu püüdlustele tervislikuma elus poole või neid saboteerida.

Ekstravertidel pigem ebatervislik eluviis
Kuue aasta eest ajakirjas American College Health avaldatud uuringust selgus, et isiksuseomadused — meelekindlus ja ekstravertsus —, olid tervisekäitumisega selgelt seotud. Suure meelekindlusega noored kasutasid tõenäolisemalt turvavööd, tegid sporti, magasid piisavalt ning sõid juur- ja puuvilju. Rohkema ekstravertsusega noored olid aga pigem ebatervisliku eluviisi esindajad: suitsetasid, tarbisid alkoholi, jõid end sagedamini purju ja olid kaitsmata vahekorras arvukate partneritega.
Neid tulemusi kinnitasid oma uuringuga ka Šveitsi teadlased Carmen Keller ja Michael Siegrist. Nad tõdesid, et ekstravertsus, mida ühiskonnas enamasti positiivse omadusena hinnatakse, on pigem seotud ebatervislike toitumisharjumustega. Ekstraverdid lasevad end kergemini ahvatleda headest lõhnadest ja maitsetest. Agarate suhtlejatena einestavad nad sageli paljude inimestega koos ja söövad rohkem ebatervislikke toite.
Vähene meelekindlus avaldus aga impulsiivses söömises. Neurootilised inimesed kipuvad sööma liiga palju kaloririkast toitu, et oma negatiivsete emotsioonidega toime tulla.

Loe veel

7 tüüpi
Dietoloog, tervisenõustaja ja raamatute autor Timi Gustafson on oma pikaajalise töö kogemuste varal eristanud seitset tüüpi toitujat ning jaganud soovitusi, mis aitaks neil pöörduda tervislikuma eluviisi suunas. Võid end ära tunda mitmest kirjeldusest, sest need ei esine kunagi 100% puhtal kujul ja kattuvad osaliselt.
Ükski tüüp pole oma olemuselt ei hea ega halb, seepärast ei maksa end süütundega üle valada. Pigem on oluline endale teadvustada, mis sind mõjutab. Gustafson usub, et kõigile on võimetekohane muuta toitumine tervislikumaks, selleks on aga vaja tahet.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare