Kristjan Port: trenninarkomaania tekib heaolutundest
Spordibioloog Kristjan Port leiab, et praegune fanaatiline suhtumine treenimisse võib olla evolutsiooni ja ühiskonna surve tagajärg. Ülekoormus ja -treenimine tekitavad kehas stressi ning soovitud tulemusi nii ei saavuta.
Millest on tulnud populaarne suhtumine „mida rohkem trenni, seda uhkem“?
Enamik põhjusi tuleneb kultuurist, esile võib tuua kolm. Vanim seostub luteri usu ja talupojaeluga, mida uuel ajal iseloomustab ütlus no pain, no gain. See on ekslik, sest keha ei juhindu valu tugevusest. Teine seos on modernsem. Näiteks kui soovid paremat telefoni, arvutit või autot, on see saavutatav rohkem pingutades –
makstes. Seetõttu arvatakse ekslikult, et keha kuuletub samale loogikale. Paraku rajaneb kehaline areng olemasoleval ja iga samm nõuab aega. Kolmas tegur seostub treenimiseks jääva napi ajaga. Treening satub enamasti tööpäeva lõppu, mistõttu vähesest tuleb võtta võimalikult palju ning trenn peab olema võimalikult raske.
Teadmiste levik on samas rahvasportlaste arvu kasvule järele jõudnud. Veebiruumis ja raamatupoodides on retseptide ja kokaraamatute kõrvale ilmunud väga palju materjali kehalise treeningu kohta. Lisaks on näiteks Tallinna Ülikoolis korraldatavad loengusarjad „Treeni teadlikult“ alati rahvast täis. Nähtusel on ka oma pahupool...