– Sümptomid on ebamäärased: lihtsad sümptomid võivad olla ka raske haiguse tunnused (näiteks väsimus võib olla tingitud igapäevasest pingest või olla hoopis vähi tunnuseks).
– Haigusi võib olla korraga rohkem kui üks.
– Põhjuseks võivad olla tarvitatavate ravimite koostoimed: koostoimete kohta saad teavet ravimi infolehelt või arstilt.
– Haigus ei ole veel avaldunud: on palju haigusi, mis annavadki kõigepealt tunda üldsümptomiga, haigusele spetsiifilised nähud avalduvad hiljem.
– Haigus võib olla haruldane või ei vasta patsiendi eale – paljud haigused on tänapäeval läinud “nooremaks” – näiteks südameinfarkt.
– Sa ei ole oma arstiga olnud aus, nt varjad andmeid oma elustiili kohta (tubaka, alkoholi, muude ainete kuritarvitamine, seksuaalkäitumise iseärasused). Kui aus olla, on arstil ükskõik, kuidas sa oma elu elad. Arstile on oluline saada tõest infot – sellega aitad kõige rohkem iseennast.
– Haigust ei ole veel avastatud – mitmed meile praegu tuntud haigused (nt autism) ei olnud veel mõnikümmend aastat tagasi olemas, s.t keegi ei olnud neile vastavaid sümptomeid haiguseks nimetanud.
– On diagnoose, mis on väga uued (haigus on äsja avastatud). Võib juhtuda, et sinu raviarst ei ole uuest diagnoosist veel teadlik.
Kuidas ennast aidata?
Perearst Karmen Joller jagab soovitusi, mida teha ja kuidas edasi elada, kui enesetunne on halb, ent mingit haigust pole leitud.
– Esita arstile küsimusi, püüa ise aru saada, mis sinuga toimub.
– Palu koopiaid haigusloo dokumentidest, et neid vajadusel mõnele teisele arstile näidata. Kui sa pole oma probleemile ühe arsti juures lahendust leidnud, ei tasu siiski kohe teise tohtri juurde minna – sinu arstil võib olla veel mõtteid, samas kui teine arst peab hakkama sinu probleemi algusest peale süvenema.
– Ära jäta sulle määratud ravi pooleli, ilma et arsti sellest teavitaksid. Teaduses on üks hea ütlemine: ka negatiivne tulemus on tulemus. Arstile annab väga palju infot fakt, et teatud tüüpi ravimist ei olnud sul abi. Eelduseks on aga see, et oled seda ravimit võtnud vastavalt ettekirjutustele.
– Püüa leida oma sümptomite vallandajad.
– Vaata üle ravimite infolehed. Kas on võimalikke koostoimeid? Kõrvaltoimeid?
– Hinda väga kriitilise pilguga oma elustiili.
– Küsi teist arvamust, s.t konsulteeri teise sama eriala arstiga.
