VALIK LUULE VIILMA mõtteid haigustest ja tervisest
1. Mis on inimese keha? Inimese keha on inimese kõige suurem armastaja, kes talle selle füüsilise elu jooksul on antud. Keha ei valeta kunagi ja ei lase endale valetada. Kehaga ei saa kaubelda ega tingida. Keha on aus — see tähendab, et ta toob varem või hiljem kogu halva nähtavale.
2. Inimest ei saa ravida ilma tema mõttemaailma ja arusaamu muutmata.
3. Tervis väljendab inimese suhtumist ellu. Kes oma ühekülgset halba suhtumist ükskõik kellesse või millesse ükskõik kas mõttes, sõnas või teos endale või teistele väljendama ja välja elama hakkab, see haigestub füüsiliselt. Kes samamoodi ainult head suhtumist väljendama ja välja elama hakkab, see saab vaimse haiguse.
4. Vaim ehk tundepool on primaarsem, seega tunded määravad tervise ja elupea pikkuse.
5. Iga haiguse algpõhjus on stress, mille kuhjumise suurus tingib haiguse iseloomu.
6. Süütundest üleväsinud inimesel tekivad unehäired. Hirm süüdi olla ei lase sellisel inimesel õhtul uinuda. Ta nagu hurjutaks: “Mis sa magad, endal kõik tegemata.”
7. Kohustus alustada tekitab maohaigusi. Kohustus lõpetada — pärasoolehaigusi. Kohustus pisiasjadega tegelda, kui tahaks suuri teguseid teha — peensoolehaigusi. Kohustus suurte asjadega tegelda, kui tahaks pisiasjadesse põgeneda — jämesoolehaigusi.
8. Masendusest tekib gripp. Kelles on masendus, sellel tekib ka lootusetus ja ta ei usu millessegi. Või ta hakkab vihastama masendunult lootusetute inimeste peale. Tagajärg on ühesugune — nende inimeste peavaevused on gripi puhul esiplaanil. Neid häirib tühjust täis jutt, nad muutuvad rahutuks, kui ei saa oma arvamust välja öelda. Kes välja ütleb, selle kurk ja kõri ei jää haigeks. Aga kes välja karjub, selle viha tekitab talle angiini. Gripi palavik aitab kehal masenduse viha ära põletada. Palavikuhaigus on keha parim puhastustuli. Mida sügavam ja lootusetum on masendus, seda raskem on gripp. Tuleb mõista, et maailm paraneb alles siis, kui ise võtame enda meeleparanduse ette. Kes vabastab endast masenduse, seda ei hulluta puudus ega gripp.
9. Aevastamine on keha püüd solvumisi kehast järsult välja paisata. Samamoodi on ettearvamatud ka teie solvumised. Aevastavad nn lühikese vihaga inimesed. Pikk viha tõmbab ligi pika haiguse. Ärge kunagi hoidke viisakusest aevastust tagasi. Kui solvumisenergia tahab välja paiskuda, siis laske sel seda teha. Vastasel juhul saate nohu.
10. Keha esipool on tundeenergia väljendaja. Kõik vaevused keha eespinnal on seotud negatiivsete tunnetega, mille olete endasse võtnud. Keha tagapool on tahteenergia väljendaja. Sinna kuulub kõik, mis teie tahet alla surub või hävitab, võimutseb, muserdab, nullib, alahindab, naeruvääristab, võtab võimaluse täita oma vajadusi, saavutada eesmärke. Hävitatud tahtejõud on hävitatud elu. Tagumine kehapool ehk selg ehk lülisammas tähendab elu põhimõtteid, seega annab elule mõtte. Keha ülemine pool tähendab tulevikku suunatud energiat. Kui inimesel on hirm tuleviku ees, siis jääb tal haigeks ülemine kehapool. Keha alumine pool tähendab minevikku suunatud energiat. Kui minevik on olnud üle jõu käiv, siis haigestub keha alumine pool.
11. Kui haigus on olemas, siis mõelge, kas see on vasakul, paremal, all või üleval, ees või taga, missuguses tšakras ja missuguse lüli kohal, ning te leiate põhjustaja oma hingest. Olete leidnud õige põhjuse, kui haiges kohas või kogu kehas tekib kergendustunne. Korduvalt andestades kaob valu, seejärel kogu haigus.
12. Haigus on järelduste tegemise aeg. Mida kiiremini inimene oma vigadest aru saab, seda kiiremini ta paraneb. Et mõista, on vaja mõelda. Et mõelda, on vaja rahu ja enesega olemise võimalust.
