Müüdid ja tegelikkus — depressiooni kohta levivad uskumused, mis ei pea paika

 (23)
Müüdid ja tegelikkus — depressiooni kohta levivad uskumused, mis ei pea paika
Foto: Pixabay

Öeldakse, et depressioon on nagu kunst, mida pole võimalik ainult sõnadega kirjeldada. Olgugi et sõnad annavad seda nähtamatut haigust kuigivõrd edasi ning kunst on tabanud selle olemust erinevates väljendustes, ei oska depressiooni põdev inimene ise väga täpselt kirjeldada, mis temaga lahti on, niisamuti ei mõista tema lähedased teda sajaprotsendiliselt. Nii on depressiooni kohta ringlema läinud hulganisti müüte, mis on visad kaduma.

Me kardame asju, millest me ei saa aru. Need kaks asja kokku — hirm ja teadmiste puudumine — tekitavad aga olukorra, kus paljud depressiooni all kannatavad inimesed jäävad abita. Nende otsa ette on pandud märk, mille on sünnitanud uskumused, mis omakorda tekitavad abi vajavas inimeses häbi. Häbi minna abi küsima. Vaatame siis üle, mis müüdid on depressiooni kohta liikvel ja kuidas asjad tegelikult on.

1. müüt — depressioonist on võimalik ise üle saada

Depressioon ei ole valik. Mitte keegi, kes selle all kannatab, ei taha omale neid sümptomeid. Ajukeemia ja meid ümbritsevate keskkondlike ja sotsiaalsete tegurite vahel on keeruline seos. Osade inimeste aju on teadlaste sõnul sedasi ehitatud, et nad on depressioonile vastuvõtlikumad kui teised, kuid iialgi ei ole depressioon selle avaldudes midagi sellist, millega on võimalik päris üksi toime tulla, sest neuroloogilised funktsioonid ei allu inimese tahtele.

Seotud lood:

2. müüt — depressioonist saad üle positiivselt mõeldes

Eneseabiraamatud, mis soovitavad “mõelda positiivselt” ja “vaadata elule helge pilguga” ei toimi depressiooni puhul, ükskõik kui palju depressiooni all kannatav inimene neid mõtteid ka mõelda ei prooviks. Negatiivse ümber positiivse aura loomine nõuab inimeselt oma kognitiivse arsenali teadlikku kasutamist. Kliinilise depressiooni käes vaevleval inimesel on aga madal energiatase ja ta ei ole võimeline algatama keha jaoks meeldivaid tegevusi, tema kognitiivne süsteem on justkui jäigastunud. Nii ongi tal äärmiselt raske, isegi võimatu oma haigusest üle saada lihtsalt positiivselt mõeldes, sest väga sageli ei suuda ta isegi voodist välja tulla või duši all minna, ilma et see ei oleks talle lausa füüsiliselt vastumeelne.

3. müüt — depressiooni tekkimiseks peab olema põhjus

Loe veel

Depressioon on sama salakaval ja petlik nagu korrumpeerunud poliitik, kes veenab sind oma valede ja pooltõdedega: “Sul pole põhjust olla depressiivne. Vaata, mis sul on — sa peaksid olema hoopis tänulik!”. Isegi kui maailm määratleb õnne väliste tegurite põhjal ja kui kellegi meelest on sul “piisavalt”, et olla õnnelik, pole see ometi nõnda. Taolised märkused ja eriti depressioonis inimese lähedaste poolt ainult suurendavad süütunnet, mis on depressiooni üks sümptomeid. Kui keegi jääb grippi või saab nohu, siis sa ju ei räägi talle, et ta peaks olema hoopis õnnelik?
Nagu eelpool mainitud, ei ole depressioonis inimesel energiat oma eluga tegelda. Veelgi enam — depressioon muudab inimese ettekujutust iseendast ja maailmast, milles ta elab, mis annab maad laastavale enesesüüdistamisele, nii et ole oma lausetega ettevaatlik, isegi kui mõtled head. Depressiivse inimese reaalsustaju on muundunud ja ilma välise abita ta sealt välja ei tule.

4. müüt — kui suudad funktsioneerida, siis pole sul järelikult depressiooni

Kui sa jääd grippi, siis jääd koju. Kui inimene kannatab depressiooni all, siis sageli käib ta aga tööl edasi ja tegeleb oma igapäevaste asjadega, nii et õigusega öeldakse, et depressioon on nähtamatu haigus. Kuna depressioonis inimene ei käi kipsis ringi, siis on teistel raske ka mõista, mis temaga toimub.

5. müüt — kui sa oleksid tugev, siis poleks sul depressiooni

Kliinilise depressiooni jaoks ei ole tarvis olla ei tugev ega nõrk. Tegelikult nõuab see inimeselt meeletult julgust, minna oma häda korral abi küsima — see pole depressiooni all kannatavale inimesele sugugi kerge. Depressioonis inimene tahab sellest vabaneda, see on tema jaoks õudne elu. Paljud, kes on abi saanud, on rääkinud, millist põrgupiina nad depressioonis olles tundsid. Nad ei ole ainult depressioonist välja roninud, vaid seljatanud ka selle stigma, mis neile haiguse pärast otsa ette löödi.

Depressioon ei ole surmahaigus, iga depressiivse inimese sees on säde olemas, kuid selle üles leidmiseks vajab ta professionaalset abi ravimite ja teraapia näol. Igale on oma ravi ja selle ravi õnnestumises mängivad oma rolli ka lähedased, kes suudavad vaadata müütidest mööda, ja mitte "ravida" inimest nendega, sest see teeb asja ainult hullemaks.

Allikas: Psychology Today blogi