Kui tunned, et sõnadest "minu sügav kaastunne" jääb väheks. Kuidas toetada leinavat sõpra?

Leinava sõbra puhul satume tihti kimbatusse, kui hakkame mõtlema, mida neile raskel ajal toetuseks öelda. Selle küsimusega seisavad silmitsi ka nõustajad, kuigi võib tunduda, et neil on alati mõni hea toetussõna justkui varrukast võtta. Nii raskel hetkel tunneme end kohmetuna ja peale „Mul on kahju” või „Minu sügav kaastunne” ei tule enamasti midagi head pähe. Need on aga üsna formaalsed väljendid ega anna leinajale tihti siiski olulist tuge. Mure korral püüame mõnikord ka positiivseks jääda ja nii ütleme lohutades „Küll kõik saab korda”. See võib aga värskele leinajale tänamatu ja õelana tunduda ning surnu võis endast maha jätta palju muresid, millega nüüd teised tegelema peavad. Seega ei paista asjad kuidagi korda saavat.

Mida siis ikkagi öelda? Sellises olukorras ei olegi õigeid sõnu, sest igaühe mure on omamoodi, mitte ei kulge kindla mustri järgi. Me saame aga leinaja jaoks lihtsalt olemas olla. Rääkimise asemel võiksime keskenduda hoopis sõbra kuulamisele. Murede kuulamise peale tahaks samuti öelda midagi olukorda parandavat, kuid leinaja muret ei saa parandada, vaid saab aidata tal sellega leppida. Selleks et sõbrale toeks olla, pea meeles järgmisi punkte.

1. Mõtesta end sobivale lainele
Kõigi elu on kiire ja alati on palju tegemist — igapäevamured, enesega rahulolematus, liiklusummikud ja tööstress. Leinava sõbra juurde minnes peame aga sellised mured ukse taha jätma ning keskenduma temale, sest hajevil mõtetega ei saa teist tõeliselt kuulata. Selleks tasub võtta paar minutit, hingata sügavalt ning rahustada oma mõtted. Viimaks tuleta endale meelde, miks oled sõbrale külla tulnud — mitte parandamiseks ja lahenduste otsimiseks, vaid lihtsalt selleks, et talle toeks olla.

2. Võta ise ühendust
Selleks ei ole kindlat viisi ega õigeid sõnu, oluline on edastatav sõnum, et oled tema jaoks olemas. Seega võid lihtsalt alustada küsimusega „Kuidas sul täna läheb?”. Sealt edasi kuula juba kaaslast ja mine tema jutujärjega kaasa. Võibolla soovib ta mõtteid murest eemale saada ning hakkab seega rääkima eilsest jalkamängust või hommikuks söödud maitsvatest praemunadest. Siiski pead alati valmis olema ka selleks, et ta tahab rääkida oma valust ja kurbusest.

3. Hoia fookus teema juures
See on täiesti loomulik, et mõtted kipuvad mõnikord rändama minema. Tähelepanelik kuulamine sarnaneb aga veidi mediteerimisega. Mediteerimisel keskendutakse hingamisele, segavate mõtete esilekerkimisel võetakse need vastu ja lastakse minna ning keskendutakse taas hingamisele. Teise muremõtteid kuulates ja ebamugavas olukorras viibides võivad pähe kerkida häirivad mõtted: mida ma tegema peaksin, kaua ma veel tema juures olema peaksin, ta on omadega ikka täitsa katki, ma ei oska midagi öelda. Selline sisedialoog on täiesti normaalne — kuula see rahulikult ära ning vii oma fookus taas sõbra jutule.

4. Ära unusta iseennast
Inimese loomulik reaktsioon on ebamugava olukorra eest põgeneda ning seega nõuab raskes olukorras kaaslase aitamine vaprust. Kui tegemist on väga lähedase sõbraga võib aga juhtuda, et avame end tema valu jaoks liiga palju ning lõpuks muutume ise sellest kurvaks. Alati tuleb aga meeles pidada, et me oleme vaid teisele toeks ega saa võtta tema valu endasse. Tuleb meeles pidada, et teisi saame aidata vaid siis, kui ise korras oleme. Selleks tasub taas sügavalt hingata ning oma fookus sõbra kuulamisele viia, kuid jääda seejuures siiski kõrvaltvaatajaks.

Allikas: www.psychologytoday.com