Tegemist on haruldase parasiitse paelussiga, mida leidub tavaliselt Aasias. Paeluss võib elada inimese aju peal, sellest toituda ja kasvada kuni 30-sentimeetriseks. Alates 1943. aastast kuni praeguseni on teadaolevalt selliseid juhtumeid 52 tükki ja need on alguse saanud Taist. Põhjuseks on olnud väheküpsetatud liha (konnajalad, linnuliha, maod) söömine ja saastunud joogivee tarbimine. Tavaliselt langevad selle parasiidi ohvriks loomad ja inimeste aju kallale tikuvad nad harva.

2. Gnathastoma spinigerum

See on parasiit, mis saadakse tavaliselt väheküpsetatud või küpsetamata liha (konnajalad, põrsas, kana, koorikloomad, magevee kalad) söömisel. Ameerika Ühendriikide nakkushaiguste keskuse (CDC) hinnangul on tegemist parasiidiga, mille saavad inimesed Lõuna-Aasias ja Kesk-Ameerikas reisimisel. Tavaliselt võib see parasiit elada inimese kehas ligi kümme aastat ja ta liigub inimese naha all ning põhjustab paistetust.

3. Naegleria fowleri

Tegemist on nii-öelda aju õgiva amööbiga, mis armastab soojust ja mida leidub mageveekogudes nagu kuumaveeallikad, jõed, järved ja tiigid. Enamikul juhtudel on see parasiit surmav. Näiteks 2013. aasta suvel surid selle tõttu Ameerika Ühendriikides kaks poissi. 1962. aastast saati on sellesse nakatunud aga kokku umbes 130 inimest. Tavaliselt pääseb naegleria fowleri inimese kehasse veekogus. Sümptomid on valu kaelas, oksendamine, iiveldus ja peavalu.

4. Paragonimus westermani

Kui sööd krabi või jõevähki, mis on nakatunud selle parasiidiga, siis liiguvad parasiidi vastsed väga kiirelt siseorganitesse. Nendest kasvavad noored ussid, kes tungivad sooltesse ja jõuavad seeläbi inimese kõhtu. Kogu tegevus toimub 30-60 minuti jooksul. Umbes kuus kuni kümme päeva hiljem liiguvad suuremaks kasvanud ussid edasi kopsudesse, kus nad põhjustavad tsüste. Seeläbi tekib aga kopsuinfektsioon, mis võib lõppeda surmaga. Peamiselt leidub seda parasiiti Ida-Aasias.

5. Vandellia cirrhosa

Tegemist on angerjaliku välimusega parasiitkalaga, kes elab teistes kalades. Inimesesse leiab ta tee kusiti kaudu ja edaspidi toitub ta inimese verest. Näiteks leidub seda kala Lõuna-Ameerikas asuvast Amazonase jõest. Ligi 2,6-sentimeetrine kala võib inimeses kasvada umbes 15-sentimeetriseks. Organismis võib vandellia cirrhosa põhjustada verejooksu, paistetust ja isegi surma.

6. Filaroidea perekonda kuuluvad ümarussid

Need mikroskoopilised ussikesed satuvad inimesse läbi sääsehammustuse ja nakatavad inimese lümfisüsteemi. Eelkõige on ussikeste levikualaks Kariibi mere saared, Aasia, Aafrika ja Vaikse ookeani läänepiirkonnad. Folaroidea perekonda kuuluvad ümarussid põhjustavad lümfaatilist filariaasi. See haigus mõjutab rohkem kui 120 miljoni inimese elu ja kuna see mõjub halvasti inimese lümfisüsteemile, siis pärsib see keha võimet võidelda haigusetekitajatega, mistõttu on inimene vastuvõtlikum muudele bakteriaalsetele infektsioonidele.

7. Cochliomyia hominivorax

Tegemist on välimuselt tavapärast kärbest meenutava kärbse vastsetega, mis söövad inimese liha. Kuigi Ameerika Ühendriikide sõnul on nende riik alates 1959. aastast antud liigist puhas, siis sellele vaatamata leidub cochliomyia hominivorax'i mõnedes muudes riikides. Näiteks oli üks inglanna Peruus matkal ja reisi vältel munes kärbes tema kõrva sisse. Munadest koorusid vastsed, kes hakkasid toituma naise kudedest.

8. Kolibakter

Sellest räägitakse küll palju, kuid kolibakter võib muuta inimese väga haigeks ning kogu lugu võib lõppeda isegi surmaga. Kolibaktereid on erinevaid liike. Mõned on ohutud ja inimesele isegi head. Nendest aga palju ei kõnelda. Tervist kahjustava kolibakteri võib saada aga küllaltki lihtsalt moel, näiteks pesemata puuvilju või küpsetamata liha süües.

9. Salmonella

Sageli arvatakse, et saame selle, kui sööme või joome midagi, mis on bakteriga juba nakatunud. Sellel bakteril leidub aga tüvi, mis põhjustab näiteks kõhutüüfust ja ravimata jätmise korral võib see lõppeda surmaga. Seetõttu tuleb kõhutüüfusele vastu astuda küllaltki kiirelt ja agressiivselt. Näiteks Ameerikas nakatub igal aastal kõhutüüfusesse umbes 400 inimest. Suurem osa ameeriklasi puutub bakteriga kokku aga arengumaades, kus on halb hügieen.

10. Giardia lamblia

See pisike parasiit elab tavaliselt loomade ja inimeste seedetraktis. Inimeselt inimesele levib see näiteks väljaheidete kaudu. Kuigi suurem osa inimesi nakatub sellesse bakterisse saastunud joogivett juues kuskil võõral maal reisil olles. Tavaliselt kasutatakse giardia lamblia raviks kloori, aga näiteks selle põhjustatud tsüstidest saab jagu kuumusega.

Allikas: naturalnewsblogs.com