Spetsialist selgitab | Sidemed, tampoon või Mooncup — milline on parim valik? Kas tampoon sobib süütule naisele? Kas päevade ajal võib seksida?

 (2)
Spetsialist selgitab | Sidemed, tampoon või Mooncup — milline on parim valik? Kas tampoon sobib süütule naisele? Kas päevade ajal võib seksida?
Foto: Shutterstock

Igakuised “punased külalised” tekitavad naistele küll meelehärmi, küll rõõmu. Ometi tuleb naistearstidel ja ämmaemandatel nentida, et ka aastatepikkune kogemus ei tee kõiki veel eksperdiks.

Sidemed, tampoon või Mooncup?

Tampooni ja hügieenisideme võrdluses võidab tihti tampoon, mis võimaldab muretult käia ujumas, sportimas ja reisidel. Ometi tagab samasuguse liikumisvabaduse palju loodussõbralikum Mooncup — umbes viie sentimeetri kõrgune pehmest silikoonkummist kellukesekujuline menstruatsioonianum, mis asetatakse vere kogumiseks tuppe. “See on Eestis müügil olnud küll mitu aastat, kuid pole naiste seas levinud. Paljusid võib hirmutada ka see, et vahend tuleb ise tuppe paigaldada,” arvab ämmaemand Asta Olonen.

Menstruatsioonitassike on korduvkasutatav, seda on vaja ainult loputada ning aeg-ajalt keeta või steriliseeriva vedelikuga puhastada. Kui tampoone tuleks vahetada kahe-kolme tunni tagant, siis Mooncupi soovitatakse loputada iga 4–12 tunni järel. “Sidemed ja tampoonid pole loodussäästlikud, selles mõttes on Mooncupil suur eelis. Kui õigesti hooldada, siis võib see aastaid vastu pidada,” teab ämmaemand. Mooncupi saab osta kahes eri suuruses.

Seotud lood:

Teine tupesisene vahend tampoon on küll tuntum, kuid tekitab ikka segadust. “Näiteks ei võeta niiti lahti või asetatakse tampoon sisse tagurpidi. Naistearsti juurde satub ikka paar korda aastas keegi murega, et tampoon on sisse jäänud ja enam seda välja ei saa,” nendib ämmaemand.
Neile, kellele tupesisesed vahendid ei meeldi, on endiselt abiks hügieenisidemed ja pesukaitsmed. Viimased on mõeldud vähese vereeritusega naistele ja menstruatsiooni viimasteks päevadeks. Igapäevaseks kasutamiseks ämmaemand pesukaitsmeid ei soovita, sest nendes toodetes kasutatakse enamjaolt kunstmaterjale. “Kui on suurem voolus, siis võiks pigem vahetada tihedamalt pesu ja kanda puuvillaseid püksikuid.”

Tampoon ja neitsinahk

Asta Olonen nendib, et leidub veel emasid, kes pabistavad, et tampoon ei pruugi süütule tütrele sobida. “Neitsinahas on piisavalt suur ava, millele väike tampoon liiga ei tee,” selgitab ämmaemand. Neidudele sobivad ka minitampoonid ja aplikaatorid, mis aitavad tampooni lihtsamalt paigaldada. “Kardetakse just esimest korda, aga kui see on tehtud, siis enam probleeme ei teki,” julgustab naine. Kui tampoon õigesti paigaldatud, siis seda tunda ei ole.

Loe veel

Menstruatsioon ja hügieen

Asta Olonen käib tihti koolides noortega seksuaaltervisest ja hügieenist rääkimas. Ta ütleb, et pole kohanud veel ühtegi klassi, kus tüdrukud ei oleks kooli tualettruumis näinud veriseid sidemeid ja tampoone. “Need tuleb mässida sidemekilesse või tualettpaberisse, seejärel panna prügikasti, mitte lasta potist alla!”
Pärast tampooni või sideme vahetamist peaks välissuguelundeid ka loputama. Paraku pole kõikides töökohtades ja koolides selleks võimalust. Niiskeid salvrätte ämmaemand ei soovita. “Neisse lisatakse aineid, mis ei sobi intiimpiirkonnaga ja võivad seened vohama panna. Näiteks reisil olles võiks pigem abiks võtta beebisalvrätikud.”

Asta Olonen ei soovita mingil juhul ka tupeloputust, mis on levinud idanaabrite hulgas. Samuti ei tasu intiimpiirkonna pesuks kasutada seepi. “Seep muudab sealset loomulikku pH-taset. Ka duši all pole vaja intiimpiirkonda hõõruda geeli ja nuustikuga, mis loomuliku mikrofloora tasakaalust välja viib. Kui sinna satub kehalt pesuainet, siis võiks lihtsalt veega loputada. Intiimpiirkonna pesuks tuleb kasutada ikka selleks mõeldud tooteid.”

Ujumine, seks ja treening päevade ajal?

Kuigi menstruatsiooni ajal on emakakael rohkem avatud, ei tasu bakterite pärast muretseda. “Kui organism on terve, siis päevade ajal tampooniga vees ujumine endast ohtu ei kujuta. Seks päevade ajal on pigem enesetunde küsimus — kes tahab ja kes ei taha. Teaduslikult pole tõestatud, et see oleks ohtlik,” lausub ämmaemand.

Kuidas leevendada valu?

Ämmaemand soovitab päevade ajal liikuda ja võimelda, see leevendab valu. Kui valu on aga väga suur, siis toob kergendust soojakott kõhul või kõhu- ja seljamassaaž. Kodustest abivahenditest sobib ka saialille- või ingveritee meega, mida võiks juua kaks korda päevas. Toidud, mis sisaldavad rohkelt B-rühma vitamiine, kaltsiumi, magneesiumi ja tsinki, aitavad samuti valu vähendada.
“Menstruatsioonivalu tekitavad prostaglandiinid. Need panevad emaka kokku tõmbuma, naine tajub seda ebameeldiva valuna. Seetõttu ei ole menstruatsioon nii valulik neil, kes tarvitavad hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, mis pärsivad ovulatsiooni,” selgitab Asta Olonen.
Abiks on ka valuvaigistid, nagu paratsetamool, ibuprofen, aspiriin. Paar tabletti ämmaemanda sõnul menstruatsiooniaegset vereeritust ei suurenda. “Toime on nii minimaalne.”

Kui naine teab kindlalt, et tal algavad päevad ja need on alati olnud väga valulikud, soovitab ämmaemand võtta valuvaigistit juba enne menstruatsioonivalu tekkimist. On üsna tavaline, et pärast sünnitust menstruatsioon enam nii valulik pole ning ka vanemas eas valud mööduvad, paraku mitte küll kõigil. “Üldiselt on päevad valulikud pigem noortel kui vanematel naistel.”

Millal pole valu enam normaalne?

Kui valu kestab terve menstruatsiooni aja ega leevene, tuleks minna arsti juurde. Tavaliselt püsib valu kaks-kolm päeva, olles kõige intensiivsem esimestel päevadel ja vähenedes aegamööda. “Kontrolli tasuks minna ka siis, kui enne pole menstruatsioon valulik olnud, kuid äkitselt tekib valu. Põhjuseks võib olla näiteks põletik.”
Valusid võib põhjustada ka endometrioos, kuid seda saab kindlaks teha vaid arst.

Tea oma tsükli pikkust!

Menstruaaltsükkel kestab menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Seda on vaja teada näiteks ovulatsiooni arvutamisel, kui naine soovib rasestuda. Samuti on see tihti tähtsaks infoks naistearstile ja võimaldab sulle paremini abi anda.

Teadus menstruatsioonivalust
Nõelravi menstruatsioonivalu vastu
Arstide arvates esineb kümnel protsendil naistest menstruatsiooni ajal nii tugevaid valusid, nagu oleks tegu haigushooga. Peale valu kannatavad paljud naised ka krampide, peavalu, oksendamise ja paistetuste käes. Aasta tagasi avaldatud uuringus väidavad Lõuna-Korea arstid, et menstruatsioonivalu vastu aitab akupunktuur ning see on efektiivsem kui ravimid või ravimtaimed.
Uurijate sõnul paneb akupunktuur keha tootma serotoniini ja endorfiine, mis leevendavad valu.

Menstruatsioonivalu kui krooniline vaevus
Taiwani arstid avaldasid mullu uuringu, mis näitas, et menstruatsioonivalu ei ole mööduv terviseprobleem. Arstid uurisid 32 menstruatsioonivalu käes kannatavat noort naist. Võrdlusgrupis oli 32 naist, keda need valud ei vaevanud. Leiti, et kuupuhastusega kaasnev valu võib tekitada ajus muutusi, mis suurendavad hädaliste valutundlikkust veelgi.
Teadlased uurisid naiste aju magnetresonantstomograafia abil ning võrdlesid hallollust. Valu all kannatavate naiste ajus leiti muutusi, mida võrdlusgrupil ei ilmnenud. Uurijate sõnul oli valutajatel neis ajupiirkondades, mis tegelevad valu ja tunnetega, hallollust vähem. Kuid rohkem oli hallollust ajupiirkondades, mis koordineerivad valuläve ja hormoonide tööd.
Teadlaste väitel viitavad uuringu tulemused sellele, et menstruatsioonivalul on palju ühist krooniliste valudega ja avastatud muutused näitavad, et aju püüab regulaarsete valudega toime tulla. Aju muutub valuaistingute suhtes tundlikumaks ja selle tõttu võidakse lõppkokkuvõttes veelgi rohkem valu tunda.

Allikas: Sciencedaily.com