ÖELDA VÕI KANNATADA: mida teha, kui kolleeg haiseb higi järele?

 (62)
ÖELDA VÕI KANNATADA: mida teha, kui kolleeg haiseb higi järele?
Foto: Shutterstock

Küllap on paljud olnud hädas kolleegiga, kellega koos töötamine näib võimatu triviaalse probleemi tõttu — ta higistab nii, et tema lähedal ei kannata viibida. Kuidas seda piinlikku teemat lahendada nõnda, et keegi hingepõhjani ja elu lõpuni ei solvuks?

Erika (51) meenutab, kuidas ta kord jagas väikest kabinetti endast mõni aasta vanema naisega. “Ta oli igati sümpaatne, abivalmis ja sõbralik töökaaslane, kuid suvel haises lihtsalt hingematvalt higi järele. Me polnud nii head tuttavad, et oleksin tihanud talle sellise teemaga otse läheneda. Olin päris hädas ja küsisin personalijuhilt nõu, mida teha,” räägib Erika. “Ega tal olnud midagi tarka öelda, soovitas osta deodorandi ja töökaaslasele lauale panna…”

Erika tegigi nii. Ise pidi ta sel päeval majast eemal olema, aga lootis, et ehk jõuab vihje kohale ja midagi muutub. “Aitas nii palju, et higilõhn kadus, aga kolleeg oli paar päeva üsna sõnakehv ja natuke jäik. Tundsin ennast tegelikult väga halvasti.” Õnneks võttis töökaaslane asja ise teemaks ja tunnistas, et tal on tõesti probleeme higistamisega ning et ta võtab uut ravimit, mis ilmselt muutis higilõhna nii, et ta ise sellest arugi ei saanud. “Rääkisime omavahel rahulikult ja tegelikult oleme siiani väga head tuttavad. Minu jaoks oli see eluline õppetund, et niisugusel teemal otse rääkimine on ebamugav, aga ka minu “lahendus” polnud eriti meeldiv,” ütleb Erika.

Seotud lood:

Ivi (55) on kaks korda kogenud, kuidas kolleegi higihais segab tööasjadele keskendumist. Kuigi probleemi tuum oli sama, lahenesid need kaks lugu väga erinevalt. Esimesel juhul võttis Ivi ise asja uue spetsialistiga jutuks. Tal oli seda üsna lihtne teha, sest Ivi oli selle kollektiivi juht. “Uus töötaja osutus boheemlaseks, kes elas justkui omas maailmas. Varsti märkasime, et temaga käis kaasas pesemata inimese lõhn. Ei teagi, kas ta lihtsalt ei hoolinud hügieenist või olid pesemisvõimalused piiratud. Igatahes hakati tema selja taga haisuküsimust liiga tihti arutama ja ma leidsin, et nii ei ole õige. Rääkisin ise selle meesterahvaga, viitasin probleemile ja sellele, et ta ei annaks põhjust endast seljataga rääkida,” meenutab Ivi. Asi lahenes üllatavalt positiivselt, boheemlasest kolleeg võttis end kätte ja teema oligi päevakorrast maas. Jutte ja haisu kontoris enam ei levinud.

Mina ja haisen? Ei ole võimalik!

Loe veel

Ivi puutus vängelt higi järele lõhnava töökaaslasega kokku ka ühes järgmises töökohas, kuid siis oli asi tunduvalt keerulisem, sest probleemi allikas oli raske iseloomuga ja üleüldse kolleegide hulgas ebapopulaarne ning Ivi pidi temaga töötama lausa üle laua. “Ta käis tööl küll ülikonnaga, aga haises higi järele. Tundus, et tema ülikonnad on haisust läbi imbunud – kui ta panigi hommikul puhta särgi selga, siis kontorisse jõudes polnud enam vahet,” räägib Ivi. “Olime tööalaselt võrdsel positsioonil ja ma leidsin, et temaga peaks rääkima keegi ettevõtte juhtidest. Kollektiiv koosnes peamiselt naistest ja arvasime, et äkki peaks temaga rääkima mõni mees. Nagu mees mehega. Plaanisime isegi nõukogu esimeest paluda…”

Lõpuks kujunes aga nii, et Ivi pidi ebameeldiva teema ikkagi ise üles võtma. “Päikesepoolses kabinetis oli suvel väga palav, tugevat higihaisu oli lihtsalt võimatu taluda.” Ivi kolleeg oli haisujutust äärmiselt häiritud ning väitis, et tema on puhas inimene ja peseb ennast piisavalt. “Kõik jätkus vanaviisi. Teda räägiti taga ja lõpuks vallandati, mitte küll higilõhna tõttu. Olen kuulnud, et ka hilisemas töökohas oli tal sama probleem ning talle kleepus külge hüüdnimi Haisev Mehike.”

Pexels/rawpixel.com

Ivi on nende kahe juhtumi põhjal teinud mitu järeldust:

• Mõlemad pooled võidavad sellest, kui asi lahendatakse.
• Probleemist ei saa mööda vaadata, kuna töökeskkond on igal juhul rikutud.
• Parem on, kui asjaosalisega räägib tema otsene ülemus. Nii jõuab sõnum paremini pärale. Kui probleemile juhib tähelepanu samal tasandil kolleeg, võidakse seda võtta isikliku rünnakuna.
• Tuleb arvestada, et inimeste kriitikataluvus on väga erinev. Juht, kes räägib nii isiklikul teemal, peab olema äärmiselt delikaatne ja samas asjalik.

Vihjata või rääkida otse?

Psühhoterapeut Merit Lage ütleb, et kehalõhnad, nagu higilõhn või kehv hingeõhk, on keerulised jututeemad. Kui keegi lõhnab higi järele, on selle teemaga äärmiselt lihtne sattuda tagarääkimise objektiks, nagu juhtuski Ivi kolleegidega. “Vihjete andmine (nagu deodorandi laualesokutamine) või ümber nurga rääkimine annab tunnistust, et kolleegid ei soovi sel teemal vastutust võtta. Meeskonnakultuuri ja õhkkonna seisukohalt takistab see läbipaistva, ausa ja austava töökeskkonna kujunemist ja hoidmist. Juhid peavad arvestama sellega, et töötajad kannavad sama kultuuri mis nemadki ning seda ka delikaatsete teemade puhul,” ütleb Lage.

Hea, kui teema võtab jutuks inimene, keda see häirib, näiteks samas ruumis viibiv inimene või üle laua istuv toanaaber. Samuti võib asjale tähelepanu juhtida meeskonna juht. Lõhnateema põhjustab paljudes väga suurt piinlikkustunnet – no kuidas ma lähen teisele inimesele nii isiklikku asja ütlema?! “Tasub teemat oma peas n-ö normaliseerida, näiteks nii: “Kõik inimesed higistavad. Suvel ja palavaga higistavad kõik inimesed rohkem. Mehed higistavadki rohkem kui naised,”” soovitab Lage. “Mida suuremat piinlikkustunnet teema tõstataja (meeskonna juht, kolleeg, kes jutuajamise algatab) ise tunneb, seda suurema piinlikkuse tekitab ta ka higistavas kolleegis. Vahel on kasulik endale mõelda nn hea vanema roll: heatahtlik, hoolitsev ja hooliv.”

Merit Lage annab praktilist nõu, kuidas selline vestlus võimalikult sujuvalt läbi viia:

• Räägi inimesega omavahel ning kinnita talle, et vestlusest ei kuule kolmandad osapooled.
• Sõnumi edastaja peaks olema ka sõnumi omanik. Halb toon on rääkida, et “sinu kolleegid kurdavad probleemi üle”. Selline lähenemine kahjustab meeskonnasuhteid, sest viitab, et üksteist räägitakse taga.
• Hea on ka sõnumi edastamisel hinnata hetkeolukorda ja anda selle kohta tagasisidet. Näiteks nii: “Ma olen tundnud sinuga ühes ruumis olles / sinust möödudes / sinuga kõrvuti istudes higilõhna ja tunnen praegugi.”
• Kirjelda probleemi mõju – seo see töö efektiivsusega, too välja mõju klientidele, kolleegidele. Rõhuta, et häirivate teguriteta keskkonnas on igasugune töö tõhusam.
• Ole empaatiline! Küsi kindlasti töötajalt, kas tal on meditsiinilisi näidustusi, mille sümptomiks on higistamine, või kas tal on mingeid takistusi hügieeni eest hoolitsemisel, näiteks puudub pesemisvõimalus vms.
• Kirjelda oma ootusi. Ütle, et võtate teema mõne aja pärast uuesti ette, et hinnata, kas asi on paremaks läinud. Jälgi pärast jutuajamist olukorda, võib-olla muutub see nii, et uueks jutuajamiseks polegi enam vajadust.

Millest sõltub higistamine?
Põhjusi, miks mõni inimene higistab palju, on väga palju, alates füüsilisest pingutusest ja palavusest ning lõpetades tõsiste haigustega.
Higistamine sõltub ka riietusest, toidust, soost, vanusest, samuti stressitasemest. Küllap oled tähele pannud, kuidas ärevas olukorras peopesad higistama hakkavad.
Higistamise juures on kõige hullem higihais. See on n-ö legaalselt lubatud vaid spordisaalis, seevastu mujal higistamine on justkui tabu. Huvitav on see, et higi ise tegelikult ei haise, vaid lõhn tekib alles siis, kui nahal olevad bakterid hakkavad higiga reageerima. Hais on vängem tihedama karvakasvuga kohtades, aga ka mõned tervislikud seisundid põhjustavad tugevamat lõhna, näiteks kõhukinnisus, murde- ja üleminekuiga, lapseootus, imetamine, menstruatsioon. Ka osa ravimeid võib higilõhna tugevdada, samuti sünteetiliste riiete kandmine, magusa, kohvi või alkoholiga liialdamine.