Mis põhjustab oksendamist ja millal tuleb pöörduda arsti poole?


Mis põhjustab oksendamist ja millal tuleb pöörduda arsti poole?
Foto: Pixabay

Ehkki oksendada on vastik, on see organismi tähtis kaitsereaktsioon. Perearst Eero Merilind selgitab oksendamise olemust ja annab nõu, mida selle korral ette võtta.

Oksendamine on organismi kaitsereaktsioon, mis võib tekkida näiteks neeluärrituse, makku sattunud viiruse või bakterite korral. Selle mõjul tõmbub magu järsult mitu korda kokku ja väljutab kiiresti oma sisu.

Peamised põhjused
Kõige sagedamini tekib oksendamine viiruste, toidumürgituse korral bakterite ja neelu sattunud võõrkehade toimel. Iiveldamine ja oksendamine on vahel seotud ka peatraumaga. Oksendamist võib esineda ka teiste raskete haiguste, näiteks maovähi, aju- ja söögitorukasvajate korral.
Oksendamine võib tekkida raseduse algstaadiumis (umbes 25–55%-l naistest) ning teatud ravimite kõrvaltoime, ülesöömise ja emotsionaalse stressi mõjul. Seda võivad põhjustada sapipõiehaigused, infarkt, tugev valu, merehaigus, tõsised haavandid, neerukivid jm. Vahel võivad oksendamise vallandada ka ebameeldiv lõhn ja mõne häiriva asja vaatamine.
Eestis on kõige sagedasem oksendamise põhjus, eriti just väikelastel, Norwalki viirus ehk noroviirus, mille korral algab oksendamine tavaliselt öösel. Tihti heidab laps magama täiesti tervena, aga kahe-kolme paiku öösel oksendab terve mao sisu väga kiiresti välja.

Seotud lood:

Organismi kaitseks
Riknenud toidu söömisel satuvad makku bakterid, mis toodavad kahjulikke toksiine. Toidumürgitus tekib kiiresti (kuni 24 tunni möödudes). Maos algab roiskumise protsess ja mao sisu väljutatakse, et eemaldada kahjulikud ained organismist. Oksendamise võivad vallandada ka viirused. Oksendamise mõte on vabastada organism kiiresti haigustekitajast. Lisaks toimuvad mao limaskestadel puhastavad protsessid.
Väikestel lastel võib oksendamine tekkida neeluärritusest juhul, kui midagi satub neelu. Neel ja hingamisteed asuvad hästi lähestikku ja kui laps neelab mõne väikse eseme, näiteks nööbi või legotüki alla, blokeerib see lapse hingamistee. Okserefleks tekib, et puhastada hingamistee võõrkehast.

Loe veel

Leevenda!

  • 3–4aastastel ja vanematel lastel ning täiskasvanutel ühekordse oksendamisega suurt vedelikukaotust ei teki. Seepärast ei soovitata pärast oksendamist juua kohe suurt kogust vedelikku, sest see ärritab magu uuesti. Kui oksendamise järel kohe klaasitäis vett juua, tuleb see ruttu välja.
  • Kui lapsel on noroviirus, võiks söömise-joomisega oodata umbes 8–12 või koguni kuni 24 tundi. Tavaliselt tunnevad lapsed ise ära, millal nad jälle süüa-juua tahavad. Veega võib loputada suud või lonksata seda umbes supilusikatäis korraga, mitte rohkem.
  • Mürgituse korral tuleks anda organismile natuke puhkust ja manustada väikeses koguses veidi soolasemat vett (nt gaasideta mineraalvett), energia saamiseks süüa kuivikuid või küpsiseid. Kui enesetunne läheb juba paremaks, võib hakata kergemaid sööke sööma, nt puljongist tehtud suppi või lahjat mannaputru.
  • Oksendanud ja seejärel teadvusetul inimesel on tavaliselt raske ajutrauma või mürgitus (nt alkoholist) ning ta vajab kiiret asjatundlikku esmaabi.

Pöördu arsti poole, kui …

  • tegemist on sagedase oksendamisega,
  • pole selge, mis on väikelapse oksendamise põhjus,
  • laps muutub loiuks ja kontaktivõimetuks, tekib väga kõrge palavik,
  • sümptomid on püsinud üle 24 tunni,
  • oksendamine tekib pärast kaugelt reisilt saabumist või tundmatute toiduainete (nt seente) söömist. Sellisel juhul tuleb uurida, mis on oksendamise täpsem põhjus. Võid küsida juhiseid perearsti nõuandetelefonil 1220.
  • tarvitades ravimeid, mis võivad kõrvalnähuna põhjustada oksendamist ja iiveldust (nt mõned vähiravimid ja antibiootikumid, mis ärritavad magu), tasuks halvast enesetundest kindlasti arstiga rääkida, et leida lahendus.
Rahulolu küsitlus