Meditsiini ajaloost võib leida erilisi, kuid õnneks harva esinevaid tervisekahjustusi, mis on tekkinud nuuskamise tagajärjel. Näiteks söögitoru rebendid või tugevad peavalud, mis on põhjustatud koljusse surutud õhust. Kõrva-nina-kurguarst Vanessa Rothholtz mainib veel haruldasemaid juhtumeid, mille hulka kuuluvad augud trummikiles ja mõrad silmakoopas.

Nii haruldaste nuuskamise tüsistuste taga on aga tavaliselt mõni varasem operatsioon või trauma. Kui nina ja silmade või aju vaheline luu on kahjustunud, siis võib tugev nuuskamine suruda luu mõradesse õhu, mille tagajärjel võib kahjustada saada nägemine või kesknärvisüsteem, toob välja kõrva-nina-kurguarst Robert Keller.

Tavalisem kahjustus, mis kaasneb liiga tugeva nuuskamisega, on ninaverejooks, mis tekib pisikeste veresoonte lõhkemisel ninas. Samuti võib tugev nuuskamine suruda tati põsekoobastesse, mis võib omakorda tuua kaasa põsekoopa- või kõrvapõletiku.

Nuuska nina nagu proff

Vaatamata sellele, et kirjeldatud kahjustused esinevad küllaltki harva, soovitavad arstid oma ninaga siiski veidi leebemalt ümber käia. Esiteks tasub vähem jõudu rakendada ning kindlasti tuleks korraga nuusata ühte ninapoolt, sest ka see aitab vähendada rakendatavat jõudu. Samuti võib kasutada abivahendeid, näiteks nina- või kurguspreid, mis teeb nina lahti ja lihtsustab nuuskamist. Neid ei tohiks siiski rohkem kui kolm päeva järjest kasutada, sest liigne kasutamine võib anda vastupidise efekti ja nohu hullemaks muuta. Veel soovitatakse kasutada soolalahust, mis on saadaval ka apteegis spreipudelis. Seda kasutatakse tihti väikelaste puhul, sest nende nina on raske nuusata, kuid sobib hästi ka suurtele.