Koledate jalgade pärast rannas piinlik? Loe, mida saad oma jalgade heaks teha

 (11)
Koledate jalgade pärast rannas piinlik? Loe, mida saad oma jalgade heaks teha
.

Paljajalu rannaliival või murul käies saavad sinu jalad parasjagu vatti, sandaalides-rihmikutes varvastele teevad liiga tolm ja mustus. Kui sa ei taha hoolitsemata jalgu päikese poole sirutada, pead suvel regulaarselt kodust pediküüri tegema.

1. Jalad likku!


Jalahoolduse nurgakiviks on igapäevane puhtuse eest hoolitsemine. Selleks peaksid jalad soojas vannis ligunema vähemalt kümmekond minutit. Vette võid lisada pehmendavaid ja nahka toitvaid soolasid, aga ka põletikuvastase toimega teepuuõli, mis aitab jalaseene ja liigse higistamise vastu. Pärast pesu kuivata jalad õrnalt, ära unusta varbavahesid.

2. Koori korralikult


Teine tähtis protseduur on jalgade koorimine. See kiirendab vere-ringet, aitab vältida karvade sisse-kasvamist ning eemaldab surnud naharakud. Koorimine värskendab ja muudab naha pehmemaks. Kandadel ja päkkadel võib kasutada tugevamat koorijat, näiteks meresoola ja oliiviõli segu. Kodustest vahenditest sobib väga hästi kohvipaksu või (pruuni) suhkru ja paari lusikatäie oliiviõli segu. Häid tulemusi annab ka kuivharjamine.

3. Peleta paksendid


Tallaaluseid paksendeid võid ettevaatlikult hõõruda kodukasutuseks sobiva pimsskivi või raspliga. Viimasega ole ettevaatlik, sest liiga tugeva raspeldamise korral kasvab paksenenud nahk just kiiremini tagasi. Mingil juhul ei tohi väga paksu sarvkesta ise žileti või skalpelliga nüsima hakata! Metall-riistad võiks jätta vaid professionaalsete pediküürijate kätesse.

4. Küüned korda

Seotud lood:


Varbaküüned lõika võimalikult otse ja mitte ülearu sügavalt – nii on väiksem oht, et need hakkavad naha sisse kasvama. Lükka pulgakesega küüne- ehk kutiikulinahk tagasi ja vajadusel lõika üleliigne nahk ära tangidega. Ole tähelepanelik, et sa nahka ei rebiks! Pehme paberviili või poleerijaga võid küüsi ka pealt poleerida.

5. Kreemita ja toida


Suvel kipuvad jalad olema pigem kuivad ning nahk võib kaotada oma loomuliku niiskuse ja elastsuse. Toitvad jalakreemid on seepärast omal kohal. Head on ka antiseptilise toimega (teepuuõli või uureat sisaldavad) kreemid. Võid kasutada ka kodus leiduvat kookos- või sheavõid.

Loe veel

Pea meeles, et varbavahesid ei kreemitata, sest see soodustab haudumist! Kodust pediküüri on mõistlik teha enne magamaminekut, siis mõjub kreem kogu öö. Kreemid-õlid imenduvad soojas märksa kiiremini, seepärast tasub kreemitamise järel jalga tõmmata (puu)villased sokid ja siis voodisse pugeda. Hommikul on nahk märksa pehmem!

6. Kaunista värvikalt


Kõige viimaseks sammuks jäägu varbaküünte lakkimine. Varvastel püsib lakk kauem kui sõrmedel, aga kasuta kindlasti aluslakki. See pikendab värvi püsivust ja väldib küüne-plaadi kollakaks tõmbumist.

.

Hoolitsused enne vaevusi!

Kannalõhed kimbutavad?


Enamik jalahädasid saab alguse kuivast nahast. Nii ohustavad iseäranis soojemal ajal jalgu nahapaksendid ja kannalõhed. Kannalõhed võivad sündida naha sarvkihi liigsest paksenemisest, aga ka mõnest haigusest (psoriaas või ekseem).

Paks nahk võib osaliselt olla tingitud liigsest kehakaalust (jalgadel on pidevalt suur surve), aga ka ainevahetushäiretest (kilpnäärme alatalitlus, diabeet), mis häirivad naha uuenemisprotsesse. Kannalõhed ei ole ainult kosmeetiline probleem – kõndides võivad bakterid lõhedesse sattuda ja põhjustada jalaseent.

Jalad tulitavad?


Kui palju kõndida, võivad jalad hakata üle-pingest tulitama. Värskenduseks sobib jahutav geel. Õhtul ära valutavate jalgadega otse voodisse heida, masseeri neid enne rahulikult. Hea on jalad üles tõsta, et vereringe saaks normaliseeruda. Suvel võid kasutada jahutavaid geele kogu sääre ulatuses ja määrida neid ka põlveõndlasse.

Ära jalgade puhul lähtu käibefraasist “ilu nõuab ohvreid” ning ära koorma neid mõtlematult, iseäranis kõrgete kontsadega. Stiletodega käimisest võivad tekkida jalaanomaaliad, nagu nn vaevaluu ja põikikaare madaldumine. Pahatihti arenevad need märkamatult ja viivad lõpuks seljavaevusteni.

Higistamine häirib?


Kui jalad higistavad, kasuta kindlasti talki, mis imab liigse niiskuse ja aitab hoida jalgu tervetena. Iseäranis eba-soodsa keskkonna loovad umbsed jalanõud. Jalgade higistamine soodustab eri vaevuste, näiteks seenhaiguste teket.

Naha- või küüneseene väljaravimine on pikk ja vaevaline töö, seent on lihtsam ära hoida. Selleks pea hoolikalt kinni jalgade hügieenist, kanna puhtaid (eelistatult puuvillaseid) sokke ja pigem nahast jalanõusid, ära käi üldkasutatavates pesuruumides paljajalu ning kasuta vaid oma käterätikut ja küünetarbeid – seda ka peresiseselt.

Liighigistamist pärsivad ka jalavannid. Võid teha kehatemperatuuril meresoolavanne nädal aega iga päev.

Tursed vaevavad?


Suvised jalatursed on ennekõike vedelikupuuduse tagajärg. Riskirühma kuuluvad ülekaalulised, aga ka alkoholitarvitajad. Turseid aitab vähendada rohke vee joomine ning jalgade hoidmine jahedas vees. Kasu on ka sellest, kui jalad mõneks ajaks üles tõsta. Vähenda soolakogust toidus, nii pidurdad vedelikukaotust.