Tahad kaalus alla võtta, vererõhku alandada, depressiooni ennetada või lihtsalt paremat väljanägemist saavutada?

Minu jaoks on kõigi nende positiivsete tulemuste ees aga üks, mis vähemasti isiklikul kogemusel kõige enam elukvaliteeti tõstab – see on “häguse/uduse/uimase aju” tunde kadumine.

Tead, mida räägin? Ja lisaks motiveerib mind see, et trenn kaitseb mälu ja mõtlemisoskusi.

Selle toetuseks toon uuringu, mida lugesin just hiljuti Briti Columbia Ülikooli lehelt. Nende teadlased leidsid, et regulaarne aeroobne liikumine (kiirkõnd, aeroobika jms), mis paneb südame kiirelt lööma ja aktiveerib higinäärmeid, suurendab hipokampust ehk ajupiirkonda, mis tegeleb sõnalise mälu ja õppimisega. Aga jõutreening, tasakaalutreening ja lihastoonuse harjutused ei näidanud samu tulemusi.

Kas teadsid, et üle maailmas diagnoositakse dementsust iga 4 sekundi tagant? Hullumeelne. Hinnanguliselt on aastaks 2050 maailmas üle 115 miljoni inimese, kellel on dementsus – aga trenn aitaks neid, kasvõi diagnoosi edasilükkamisel. Pane see teadmine enda jaoks tööle – kord jääme eakaks ju me kõik!

Miks trenn mu aju paremaks teeb?

Trenn soodustab mälu ja mõttetegevust nii otseselt kui ka kaudselt. Trenni eelised tulenevad otseselt selle võimest vähendada insuliiniresistentsust ja stimuleerida kasvuainete vabastamist — need on ajukemikaalid, mis mõjutavad ajurakkude tervist, uute veresoonte kasvu ajus ja ka uute ajurakkude arvu ja säilimist. Kõik äärmiselt vajalik.

Kaudselt tõstab trenn meeleolu, parandab unekvaliteeti ja vähendab stressi ning ärevust. Taolised probleemid võivad tihtipeale dementsust põhjustada või süvendada.

Täna me teame juba, et inimestel, kes teevad trenni, on mõtlemist ja mälu juhtivad ajuosad suuremad kui mittesportivatel inimestel. Kumba aju sina tahad omada?

Proovi ise!

Mida tuleks teha? Hakka ikkagi trenni tegema, isegi kui sa ei viitsi. Ma ei ütle sulle, milline trenn on aju arenguks parim – kõige tähtsam on see, et teeksid midagi, mis sulle meeldiks. Olgu see või lauatennis või kasvõi lihtne kepikõnd (pane peale muusika või mõni podcast ja tunnine trenn läheb kui lennates).

Kui palju trenni on vaja, et mälu parandada?

Minu varem viidatud teadustöö osalejad tegid kaks korda nädalas tund aega kiirkõndi – ja juba näitaski nende aju parenamise märke. Seda ei ole tegelikult palju, kui sellele mõtled – s.o. 120 minutit keskmise raskusega trenni nädalas – jaga seitsme päeva peale ära nii, kuidas tahad.

Kui teeksid veidi iga päev, vajaksid vaid 17 minutit päevas.

Kui see tundub heidutav, alusta paari minutiga päevas (tee tempokas tuur ümber kümne naabri maja) ja suurenda trenniaega viie või kümne minuti võrra nädalas, kuni jõuad 120 minutini nädalas.

Vajad veel variante? Ujumine, trepikõnd, tennis või tantsimine. Kodused tegevused võivad ka arvesse minna, näiteks jõuline põrandapesu, lehtede riisumine, või miski, mis paneb südame kiiremini lööma ja paneb higistama.

Sul puudub distsipliin, et seda ise teha?

Proovi järgnevat:

  • Liitu treeningrühmaga või tehke trenni koos sõbraga, kellele pead aru andma või temaga koos nt kepikõnnituuridel käima.
  • Jälgi oma edusamme, see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele.
  • Kui võimalik (aga see ei ole vajalik), palka lühikeseks ajaks eratreener – esiteks saad personaalset nõu ja teiseks – eksperdile maksmine on väga heaks motivaatoriks trenni ilmumiseks – sa ei taha ju mitukümmend eurot lihtsalt tuulde lasta, kuna ei viitsi ketse jalga võmmata?

Mis iganes trenni ja motivaatoreid kasutad, pühendu trenniharjumuse loomisele – see harjumus peaks olema sama kindel nagu retseptiravimite võtmine haiguse ajal.