ERIK ORGU: Kuidas võidelda depressiooniga ja leida motivatsiooni?
Igapäevaselt ei pruugi me mõelda, kui tugevalt on omavahel põimunud vaimne, emotsionaalne ja füüsiline tervis. Seda ei tajuta ei isiklikul ega ka ühiskondlikul tasandil (alles hiljuti on tööandjad hakanud märkama, et töötaja viljakus sõltub tema füüsilisest ja vaimsest tervisest ning pakkuma selle toetamiseks soodsamaid treeninguvõimalusi).
Ajastul, mil digitaalne ühendatus aina suureneb, väheneb reaalne koosoldud aeg.Joobunult teleri vaatamine, ninapidi arvutis tuhnides ja hommikust õhtuni nutitelefonide käeulatuses olles süveneb üksildus, eraldus ja sellega koos ka depressioon, mille olemasolu ei pruugi paljud enese puhul märgatagi.
Suured uuringud on viimastel aastatel paljastanud palju murettekitavat: kümnendik läänemaailmast on tarbinud või tarbib antidepressante, 23% naistest vanuses 40-69 on praegu antidepressantide peal. Ameerikas on antidepressandid üks kõige sagedamini väljastatud ravimeid üldse.
Aga depressioon ei ole vaid tunded ja mõtted vaid ka füüsiline seisund.
Vaatame tõele näkku – üsna sageli (mitte alati) on depressiooni käes kannatavad inimesed ülekaalulised. Nad ei ole enesega rahul. Depressioonis olles kasvab ülekaalulisus veelgi suuremaks ning omakorda süveneb depressioon – nõiaring, millest välja tulla võib olla keeruline.
Depressiooni all kannatavad inimesed ei pruugi kõige tervislikemaid otsuseid teha. Leevendust otsitaksegi sageli toidust. Sageli on suhkur ja rasv need, mis tekitavad meis õnnetunde ning toimivad nagu narkootikumid. Sellises seisus saabki magusast-rasvasest toidust meie narkootikum, tekitades emotsionaalset sõltuvust ning pakkudes kiiret leevendust.
Tunned end ära? Aga mõtle, mis siis kui depressioon ei ole see, mis tekitab halbu toiduvalikuid ja ebatervislikku elustiili?
Mis siis, kui halb toit ja halb elustiil on ise depressiooni põhjuseks ja ikka ja jälle taastekitajaks?
Seitse aastat Chicagos väldanud uuringus leiti, et nn Vahemere stiilis toitumine – rohkem taimset toitu, puuvilju, juurvilju, teravilju, kaunvilju, kala ja oliiviõli ning vähem liha ning piimatooteid – viis õnnelikuma ja tervislikuma enesetundeni.
Mitmed teadustööd on näidanud ka ainevahetuslike haiguste ja vaimsete haiguste omavahelist seost. Toitumine, elustiil ja enesetunne käivad käsikäes. Ühes neist komponentidest tuleb teha muudatus, et nõiaring lõhkuda ja madalast enesetundest võitu saada, motivatsiooni kasvatada.
Seega – hoidkem meeles, et kuigi vaimsed raskused võivad viia meid ebatervislike valikuteni, on tõenäoline, et halb toit tekitab meis halbu tundeid kuni raskemate emotsioonideni välja. Lisaks teadmisele, et me „sööme oma emotsioone“, peaksime ka teadvustama, et me „tunneme seda, mida sööme“.
Loe Eriku blogi teisi postitusi SIIT!
