DELIKAATNE MURE — kõhus toimub midagi imelikku ja tualetis käimine on äärmiselt piinlik

Hea lugeja! Kui sul on mõni tervisemure, millega sa ei oska kellegi poole pöörduda, või soovid anonüümselt arsti ekspertarvamust, võid oma küsimuse Tervis Plussi toimetuse kaudu teele saata. Võib-olla on meie lugejate hulgas neid, kel samasugune probleem. Saada küsimus meiliaadressil [e-mail]. Garanteerime küsija anonüümsuse. Seekord pöördus toimetuse poole lugeja, kes hädas ärritunud soole sündroomiga.

Lugeja küsib:

Igal hommikul või vähemalt ülepäeviti toimub mu soolestikus midagi kohutavat. Ma saan kohe aru, kui jälle asi jamaks läheb — kõht hakkab tugevalt korisema ja teistsugust häält tegema. Tualetis käimine on äärmiselt piinlik ning seetõttu olen seda palju vältinud. Kõht on vahel täiesti lahti ja siis hiljem täiesti kinni või hoopis korras. Mitte ühegi toidu talumatust ei ole mul kunagi olnud. Samas olen täheldanud, et kui õhtuti rohkem süüa, kusjuures täiesti korralikku toitu, siis hommikul on kohe soolestik ärritunud. Kas on võimalik, et see laabub ise? Umbes pool aastat tagasi oli kõik korras. See on nii kohutav ja piinlik olukord ning on hakanud mu elamist ja igapäevaseid toimetusi segama.

Vastab Confido Erameditsiinikeskuse gastroenteroloog Triin Remmel

Soole ärritussündroom esineb umbes 14–20 protsendil elanikest. Peamine haigustunnus on sooletegevuse muutus. Haigus võib kulgeda nii kõhulahtisuse kui ka kõhukinnisusega või vaheldub kõhukinnisuse periood kõhulahtisuse omaga. Sageli on neil inimestel ka kõhugaase rohkem ning soolest eritub lima. Kõhulahtisus esineb aga kindlasti ainult päevasel ajal.

Tegemist on funktsionaalse häirega, see tähendab, et diagnoosi panemiseks peab palju orgaanilisi haigusi ja toidutalumatusi välistama, eelkõige laktoositalumatuse, tsöliaakia, kilpnäärmehaigused jm. Mõju avaldavad ka jämesoole mikroobide koosluse muutused jm faktorid. Kindlasti soodustab soole ärritussündroomi teket ka stressirikas elu.

Soole ärritussündroom on oma olemuselt üsnagi kroonilise kuluga, sest soole tundlikkus on suurenenud. Kuna haiguse tekkemehhanismid on vägagi erinevad, siis päris efektiivset ravimit pole kahjuks olemas. Kõigepealt tuleb muidugi välistada orgaanilised soolehaigused. Patsientidel soovitatakse pidada näiteks kolm nädalat toitumispäevikut, et selgitada välja, milline toiduaine võib vaevusi põhjustada. Viimasel ajal on meditsiinilises kirjanduses käsitletud palju ka FODMAP-dieeti. Selle kohta on internetis palju lisamaterjali, tasuks sedagi proovida.

Abi saamiseks peaks pöörduma arsti poole või küsima nõu apteekrilt. Käsimüügiravimitest kasutatakse mitmeid taimseid preparaate, näiteks piparmündiõli kapsleid. Uuringuid on tehtud ka mitmesuguste probiootikumidega. Kuid rõhutan, et sada protsenti efektiivset ravimit pole. Retsepti­ravimeid saab välja kirjutada ainult arst.

Kindlasti on omal kohal ka lõõgastavad tehnikad, nagu jooga, meditatsioon jpm. Tegemist on kindlasti väga ebamugava haigusega, kuid kindlasti pole see eluohtlik. Pooltel juhtudest kaob haigus mingi aja jooksul ise. Kui pikk see aeg on, seda on raske prognoosida.