Valed harjamisvõtted teevad hambad tundlikuks ja igemed katki

“Arvatakse, et mida tugevamalt ja kiiremini hambaid harjata, seda parem. Tegelikkuses tagab puhtamad hambad õige hambaharja valik ning õige harjamistehnika,” sõnas Kulberg, soovitades eelistada pehmeid ja n-ö lihtsaid harjaseid, millele ei oleks lisatud kummilülisid või lisavidinaid. “Hambaharjad uuenevad pidevalt, kuid alati on ka uudistoodete hulgas kõige tavalisemaid hambaharju, millele ei ole lisatud plastikust ja kummist lülisid — need on hammastele ja igemetele kõige ohutumad, tehes õige harjamistehnikaga oma töö väga hästi ära,” selgitas suuhügienist. Ta lisas, et hambaharja harjased tuleks suunata 45-kraadise nurga all igeme ääre ja hambakrooni vastu ning hambaharja tuleks liigutada ühtlaste liigutustega. “Hambaharja peaks vahetama iga 2-3 kuu tagant. Kui hari varem ära kulub, siis võib arvata, et harjatakse liiga tugevalt,” selgitas suuhügienist, soovitades neil patsientidel, kes liiga tugevalt hambaid harjavad, võimalusel kaaluda elektrilise hambaharja kasutuselevõttu, mis annaks märku, kui surve on liiga tugev.

Sakala Hambaravi suuhügienisti sõnul tagab vale tugevusega hambaharja valik ning väär harjamistehnika igemete ja hammaste tundlikkuse ning võib kaasa tuua ka igemete taandumise, mida saab ravida vaid igemeplastikaga. “Seega on kasulikum harjutada õigeid võtteid ja eelistada lihtsaid ning pehmed harjaseid,” soovitas Kulberg.

Asenda hambatikk hambaniidiga

Erinevad toiduained võivad kas enda kiulisuse või konsistentsi tõttu jääda hambavahedesse — suuhügienist aga hoiatab, et hambavahede puhastamiseks tuleb hambatiku kasutamist vältida nagu tuld. “Hambavahede puhastamiseks on ainuõige kasutada hambaniiti. Hambatikk ei ulatu kahe hamba vahele ning n-ö surkides vaid kahjustatakse igemeid, mis võib kaasa tuua ärrituse ja igemepõletiku,” rõhutas Kulberg. Hammaste niiditamisel tuleb silmas pidada, et niit peaks sujuva liigutusega liikuma mööda hambapinda kuni hamba ja igeme kokkupuutekohane ehk hambajuureni, misjärel tuleks hambaniit samamoodi sujuva ja pehme liigutusega tagasi tõmmata — nii jääb ige terveks ning hambavahed saavad puhtaks.

“Hambaid tuleks niiditada enne õhtust pesu, kuna hambaniit aitab eemaldada igemepiirilt hambakattu, mis võib kivistudes tekitada igemepõletikku. Ca 35% hambakatust saabki eemaldada vaid niiditamise abil,” nentis Kulberg.

Ksülitooliga närimiskumm ja fluoriidiga hambapasta olgu sõbraks

Hea suuhügieeni osaks on toidukordade vahel magusate ja happeliste vahepalade vältimine, sh ka magustatud ja maitseveest hoidumine, nentis suuhügienist, kelle sõnul võiks iga põhitoidukord lõppeda tavalise puhta joogivee joomisega, mis neutraliseerib happelisust ning seejärel ka ksülitooli sisaldava närimiskummi närimisega. “Nätsu närimine aitab võidelda bakteritega ja kuna närimiskumm stimuleerib süljeeritust, aitab see hambaid ja hammaste vahesid puhastada,” tõi Sakala Hambaravi suuhügienist esile.

Poes või apteegis hambapastat valides soovitab Kulberg eelistada fluoriidi sisaldavaid hambapastasid, millele ei oleks lisatud valgendavaid ühendeid. “Pidev valgendava hambapasta kasutamine ei aita hammastelt parkainete plekke eemaldada, vaid kahjustab hamba emaili, kriimustades pealispinda, mille tulemusel võivad hambad muutuda tuhmiks ning ka tuimaks,” selgitas ta, lisades, et eelkõige kasutavad ka hambaarstid ja suuhügienistid ise tavalisi fluoriidi sisaldavaid pastasid, millele ei ole whitening juurde märgitud.

Suuhügienisti soovitused:

  • Pese hambaid kaks korda päevas pehme hambaharjaga
  • Väldi hambatiku kasutamist ja niidita hambaid vajadusel toidukordade järel, kuid kindlasti enne õhtust hambapesu.
  • Ära tarbi toidukordade vahel magusaid ja happelisi tooteid.
  • Eelista ksülitooliga närimiskummi ja mitte-valgendavaid hambapastasid.