Igal reedel saab juutidel alguse sabat (šabat) ehk puhkepäev, mil tööd teha ei tohi. Puhkeaeg algab ja lõpeb päikeseloojangul. Kuna ka söögitegemist peetakse tööks, kokatakse kõik hõrgutised, üldjuhul hautised, varem valmis.

“Kuigi sabatil ei tohi süüa teha, on see üks suur õgimispüha – sõbrad tulevad külla ja nauditakse head toitu,” tutvustab Salmen. Keskne tegelane on haala ehk juudi sai, mille kõrvale juuakse punast koššerveini (või punast viinamarjamahla) ning süüakse dippe, hummusest silanini ehk datlimeeni (datlitest ekstraheeritud siirup – toim). Kui suuresti on dipivalik maitse asi, siis aastavahetusel mõrusid ja hapukaid määrdeid lauale ei tooda, sest uus aasta peab tulema magus.

Lihtsustatult öeldes on haala juutidele nagu eestlastele must leib. “Minu jaoks on see elav organism,” lausub Salmen. “Seda valmistades sulen köögiukse, sest tainast sõtkudes suunan kogu oma energia haala sisse.” Kui saia jääb järele, siis sellest ära visata ei tohi suuremat tükki kui pisike oliiv. Juudi linnaosades on kombeks panna jäägid kilekotti ja riputada kott õue, et ka need, kel pole haala soetamiseks raha, saaksid seda mekkida.

Salmen nendib, et tihti arvatakse, nagu jääks sabati ajal juutide elu seisma. Tegelikult on see linnalegend. “Kui ortodokssed juudid pühenduvad puhkamisele, siis ilmalikud juudid teevad tööd, seda nii siin kui ka Iisraelis. Näiteks turismis ja toitlustuses on reede ja laupäev nädala kõrgpunkt.” Hoolimata sellest on Iisraelis lausa riiklikult kehtestatud reeglid, et ühistransport tol päeval ei sõida ning liftid liiguvad automaatselt, peatudes igal korrusel. “Tänapäeval on muidugi kõik muutumises. Ka liftide kõrvale on tekkinud teised liftid, mis on mõeldud ilmalikele ja kus võib nuppu vajutada. Aga haala ja sabat on pühad, ole sa siis ortodoksne või mitte,” ütleb kokk kindlameelselt.