Tahaks kogu aeg näksida? 11 põhjust, mis võib olla pideva näljatunde taga
1. Alusta detektiivitööd hindamisest, kui palju sa süsivesikuid tarbid. Kas sinu menüüs on tavaline hommikuvõileib ja lõunaks tööle kaasa pakitud võileib? Ehk isegi õhtune pasta? Valgest jahust valmistatud toiduained on suure GI-ga ehk glükeemilise indeksiga, mis tõstavad kiiresti veresuhkrutaset, annavad küll täiskõhutunde, kuid seeduvad kiirelt.
2. Lühiajaline positiivne stress võtab söögiisu, sest adrenaliin tõmbab organismis tähelepanu endale. Pikaajaline näriv stress hakkab aga ketrama üles stressihormooni kortisooli taset ja kannustab sööma külmkapist kõike, mis silma hakkab.
3. Mõnikord ei saa keha õiget impulssi ning janu võib tekitada näljatunde. Joo enne vett, kui hakkad uitmõtte ajel võileiba valmistama.
4. Pideva näriva nälja puhul võib ka kahtlustada algavat diabeeti ja teha vereanalüüs. Diabeedi korral tunneb keha vajadust rohkema energia järele, kuid tegelikult ei suuda muuta toitu energiaks.
5. Energiapuuduse põhjuseks võib olla hüpoglükeemia — su maksas pole salvestunud piisavalt kütust ehk glükoosi. Oled väsinud, uimane ja nõrk, sest unarusse on jäänud energia pealevool söögist ja joogist. Sellise nähtuse võib kaasa tuua igasugune kestvussport, ka matkamine. Samamoodi mõjub alkoholiga liialdamine. Alkohol annab esialgse energiasööstu, kuid seejärel langetab veresuhkrutaset.
6. Kui isu ei anna järele ning pidevalt on tunne, et tahaks näkitseda, kaalu võimalust, et oled rase.
7. Sööd liiga kiiresti ja keha ei jõua märgata, et kõht on täis. Isegi kui oled mõõtmatult näljane, võta väikesi ampse ning näri suutäisi hoolega. Seda, kas vajad uut portsjonit, hinda 20 minutit pärast esimese lõpetamist.
8. Tundes end depressiivse või kurnatuna, lähevad käiku lohutustoidud. Õhtu alustuseks praad pere seltsis, natukese aja pärast diivaninurgas mõnus jäätis ning enne magamaminekut “kerge” võileib hea ja paremaga. Kui sellest kipub kujunema igaõhtune muster, siis püüa seda teadlikult lõhkuda tegevustega — jalutuskäik, aias nokitsemine, trenn. Püüa ka oma vaimset tervist hinnata, ehk tasuks perearsti juures teha depressiooni taset hindav test.
9. Kui oled ka närviline, ärev ja tujukas, võib ülemäärase isu põhjuseks olla kilpnäärme ületalitlus.
10. Suure isu võivad kõrvalnähuna kaasa tuua mõned arstimid, millega ravitakse meeleoluhäireid ja depressiooni, samuti antihistamiinid ja kortikosteroidid. Ära lõpeta ise ravimite võtmist, aga räägi arstile kõrvaltoimest!
