Hilisem teadustöö väidab aga vastupidist. Nüüd arvatakse, et kohvi joomine vähendab diabeedi, insuldi ja isegi depressiooni ohtu. Kohv sisaldab palju kasulikke antioksüdante, millel on ka tugev põletikuvastane toime. Ühe uuringu tulemusel selgus isegi, et kohvijoojad võivad olla pikema eluaega.

Kogu eelneva põhjal võiks arvata, et nüüd on piisavalt põhjust hommikust õhtuni kohvi juua. On aga tegureid, millega peaks enne kohviga liialdamist arvestama.

1. Kas sa kasutad kohvi ergutina?

Kui sa töötad 80 tundi nädalas, magad öö jooksul kolm tundi, sööd ebatervislikult ja tunned, et sul pole energiat, siis pidev kohvi joomine enese ergutamiseks ja sellest sõltuv olemine on probleem.

2. Kas sa jood liiga palju kohvi?

Kohvil on head omadused vaid mõõdukalt tarbides. Seda ei tohiks juua nagu vett, sest liialdades mõjub kohv halvasti seedimisele ja unele. On tõestatud, et kuni neli tassi kohvi päevas ei pruugi liiga teha. Samuti peaks arvestama, et kohv püsib pikalt organismis — kui öösel und ei tule, siis jäta viimane tass kohvi päeva esimesse poolde.

3. Kas sa jood puhast kohvi?

Kohv on üks kõige enam keemiliselt töödeldud produkte maailmas. See on aga kahjulik nii planeedile kui ka tarbijale, kuna pestitisiidide jäägid jõuavad ka kohvitassi. Võimalusel eelista orgaanilist ja õiglase kaubanduse märgisega kohvi.

4. Kas sa lisad kohvile tehiskoort ja suhkrut?

Kohv on küll antiüksüdantide rikas, kuid lisades sinna tehiskoort ja suhkrut kaovad need head omadused koheselt. Joo kohvi mustalt ja ilma suhkruta või võimalikult vähese koore ja suhkruga.