Kellele sobib aktiivsusmonitor ja kellele spordikell ning kuidas panna kell maksimaalselt tervise heaks tööle?


Kellele sobib aktiivsusmonitor ja kellele spordikell ning kuidas panna kell maksimaalselt tervise heaks tööle?
Foto: Artur Luczka/Unsplash

Klassikalise käekella asemel näeb terviseteadlike inimeste randmel nutikaid elektroonilisi seadmeid, mis aitavad kas rohkem liikuda, kaalualandamist toetada või sporditegemist ja und analüüsida. Aktiivsusmonitoride, nuti- ja spordikellade turg on kirju, tooteid ja nende funktsioone sadu ja hinnad erinevad nagu öö ja päev, mistõttu annab Hansaposti nutiekspert Martin Talu nõu, kuidas valida enda elustiiliga sobituv ja eesmärke toetav kell.

Üldiselt jagunevad tänapäevased elektroonilised kellad kolme kategooriasse: aktiivsusmonitorid, nutikellad ja spordikellad. Neil on küll palju kattuvusi, aga kõikidel on omad eripärad ja põhjused, miks just üks või teine seade kellelegi sobib.

Kui seadme soetamise mõte on juba pähe kerkinud, ei tasu uisapäisa esimest sooduspakkumises kella osta, vaid mõelda alustuseks läbi, milliseid eesmärke peaks seade aitama saavutada. On suur vahe, kas soovid lihtsalt rohkem liikuda ja enda tervise kohta enamat teada või tahad hakata suurejooneliselt triatloniks treenima.

Algajale aktiivsusmonitor


Päris algajal võimaldab oma liikumisel silma peal hoida aktiivsusmonitor. Üldiselt on see kolmest variandist kõige soodsam, aga sisaldab endas nii kella kui sammulugejat, näitab kulutatud kaloreid ja paljud seadmed ka pulssi. Mõned monitorid hoiavad silma peal unekvaliteedil.

Kuigi sammude arvu loevad ka tänapäevased nutitelefonid, on aktiivsusmonitor oluliselt täpsem ja annab suuniseid, kuidas oma liikumist ja und parandada. Enamik neist on motiveeriva iseloomuga ja utsitavad kontoritöötajat toolilt tõusma, liikuma ja vett jooma, teised suudavad ise ka tuvastada, millal tegevust vahetad – näiteks saavad aru, millal sörgid metsas, millal sõidad rattaga ja millal rassid jõusaalis.

Seotud lood:

Neile, kellele aktiivsusmonitor tundub välimuselt liiga sportlik, on mõeldud hübriidkellad, mis näevad välja nagu tavalised kellad, kuid sisaldavad endas samuti sammulugejat ja unemonitori. Hübriidkellade välimus on enamasti elegantsem ja funktsioonide vähesuse tõttu peab aku kauem vastu.

Nutikell on pigem tehnohuvilisele kui sportlasele

Loe veel


Nutikell sisaldab tavaliselt samu funktsioone mis aktiivsusmonitorgi, aga liikumise edendamine ei ole enamasti nutikella põhieesmärgiks. Nutikell toimib pigem telefoni pikendusena, kus kella kaudu saab sõnumeid vastu võtta, kalendriteavitusi saada, telefonist tulevat muusikat juhtida. Nutikell on pigem mõeldud tehnoloogiahuvilistele inimestele kui tõsistele sportlastele, aga tervisesportlase jaoks täidab see pea kõik vajadused ära. Nii nagu aktiivsusmonitorgi, võib nutikell tuletada meelde, et aeg on arvuti tagant tõusta, vett juua ja väike jalutuskäik teha.

Enamasti on nutikell aktiivsusmonitorist stiilsema välimusega ning sobib igasuguse riietusega, ka ülikonna ja kostüümiga. Seade on pidevalt ühenduses telefoniga. Kallimate nutikelladega on võimalik telefoni asemel kõnesid vastu võtta ning osad kellad on ise SIM-kaardi valmidusega ega vaja üldse telefoni kõrvale.

Igale alale oma spordikell


Kui on tõsine soov eesmärgipäraselt sporti teha ja enda treeninguid jälgida, on ainus õige lahendus spordikell. Spordikellal on kõik aktiivsusmonitoril olemasolevad funktsioonid, aga sinna on veel juurde lisatud erinevad lugejad ja andurid, mida sportimiseks vaja läheb.

Spordikella puhul tasub jälgida, kas sellele on sisse ehitatud GPS seade või kasutab kell telefoni GPSi. Viimane variant koormab telefoni akut ja eeldab, et sportides on telefon kaasas. Üldjuhul on kella sisseehitatud GPS-seade täpsem ja võimaldab sportlastel kilomeetrite arvu ja teekonda selgemalt jälgida ja hiljem analüüsida.

Spordikell valitakse tavaliselt vastavalt spordialale või –aladele, mida harrastatakse. Näiteks ujuja võiks leida endale ujumiseks mõeldud kella, mis on veekindel ning mõõdab ujutud otsi ja tõmbeid. Ujumiskellad toimivad sama hästi ka jooksmise ja rattasõidu jaoks, aga mõistagi tuleb arvestada sel juhul kallima hinnaga kui seadme puhul, mis pelgalt samme loeb. Üldiselt on spordikellad pühendunud treeningute ja tervise detailsele analüüsile ehk sporti tõsiselt võtvale inimesele. Kui nädalas tehakse paar sörkjooksu või rattaringi ja kusagil võistlemas ei käida, pole spordikella vaja.

Mis võiks saada valikul otsustavaks?


Osadele inimestele meeldib, et nende käel oleval seadmel on hästi palju funktsioone. Kui rahakott seda toetab, võib soetada endale mistahes meeldiva kella. Enamasti tikutakse aga valima toode, mis on kas liiga piiratud võimalustega ega aita eesmärke saavutada või siis vastupidi seade, mille eest makstakse hingehinda, aga vähemalt pooled funktsioonid ei leia iial rakendust. Kuldne kesktee oleks oma eesmärgid kaardistada, sellest lähtuvalt oodatavad funktsioonid loetelusse panna ning veebipoes kontrollida, millised seadmed üldse valikusse jäävad. Seejärel tuleb kõrvutada valikut oma eelarvega. Juhul kui ükski vajalike funktsioonidega seade rahakoti sisuga ei korreleeru, võiks pigem raha juurde koguda kui osta suvaline seade, millest hiljem kasu pole.

Odavamate aktiivsusmonitoride hinnad algavad 20 euro juurest, aga neil ei ole enamat kui sammulugeja ja kell. Kvaliteetsed aktiivsusmonitorid võivad maksta 100 ja rohkem eurot ning nendega saab oma liikumisharjumustest korraliku ülevaate ja sisukad suunised. Kui on juba soov tõsisemalt sportida ja tulemusi parandada, tasub mõelda spordikellale või nutikellale. Kui nutikellade hinnad algavad 50 euro juurest, siis spordikellade omad 250 euro kandist. Reeglina on kallimal seadmel rohkem funktsioone, aga hinda kergitab ka tuntum bränd ja kvaliteetsemad materjalid. Kui välimus pole tähtis, võib saada rohkemate võimalustega kella soodsamalt ja küsimus pole ainult edevas olemuses, näiteks sama seadme musta värvi versioon on tavaliselt soodsam kui valge.

Kui otsus on juba tehtud ja kell soetatud, tuleb sellest maksimumi võtta. Kellad jäädvustavad suurel hulgal infot, mille analüüsiks tuleks valida endale sobiv telefoniäpp või arvutiprogramm. Nii saab joonistada une- ja liikumisgraafikuid, hoida silma peal toitumisel, jälgida pulsi kõikumisi ja kehtestada endale ohutuid piire, teha trenni tõhusamalt ja tervislikumalt ning vastavalt ootustele kas langetada kaalu või kasvatada lihasmassi.