Iga hinna eest Tartu maratonile? Suusatamise ABC


Iga hinna eest Tartu maratonile? Suusatamise ABC
Foto: Pixabay

Suusatamine on eestlastele justkui rahvussport. Pea igast garaažist või keldrist võib leida paari vanemaid või uuemaid suuski. Tihti arvatakse, et suusatamine on nagu jalgrattasõit, mis ei lähe kunagi meelest. Samas unustab keha ajapikku vajalikud nüansid, mis on suusatehnika puhul tähtsad ja aitavad mõnusale libisemisele kaasa. Kunagi pole hilja hakata suusatama — ükskõik millises vanuses või sportlikus vormis sa poleks. Mida aga suusatamisega (taas) alustades silmas pidada? Näpunäiteid andsid treenerid Jaanus Teppan ja Eiko Toom ning Kristel Laurson.

Algajana võid suusatamist õppida ja harrastada internetivideote ja raamatute abil või siis koos sõpradega. Parima tulemuse nimel tasub aga liituda mõne spordiklubi suusagrupiga, et treeningutel põhiasjad selgeks saada.
Teatavasti on võimalik suusatada klassikalises ja vabas ehk uisustiilis. Enamasti kipuvad harrastajad eelistama seda stiili, mis neil paremini välja tuleb. Hiljem, kui juba ühe stiili tehnika selge ja suusatamisest on saanud puhas rõõm, otsitakse vaheldust ning katsetatakse ka teine versioon ära.

Loe veel

Suusatrenn kui mitmekülgne kombo
Kui mõte suusatamisega algust teha on peas mõnda aega ringelnud, ära alusta esimese lume tulekul, vaid juba suvel või sügisel. Järjepidevalt spordiga tegelejatel on vastupidavus olemas ja lihased treenitud, nullist alustades tuleks ka sellele pühenduda. Suusatrennid vältavad aasta ringi — suvel ja kevadel keskendutakse üldfüüsilisele treeningule ning jõu-, tasakaalu-, koordinatsiooni- ja lihaseharjutustele. Igale osalejale lähenetakse personaalselt, sest kõik alustavad eri tasemelt.
Iseseisvalt treenides võid endale samuti erinevatest aladest sobiva kava kokku panna, suusatrennis on need valikud aga sinu eest ära tehtud. Treeningutes kombineeritakse suusatamist ja üldfüüsilisi tunde ning valikut rikastatakse teiste spordialadega. Algajal on kõige tähtsam arendada tasakaalu ja vastupidavust ning omandada õige tehnika.
Treeningu mõttes ei ole oluline, kumba suusastiili harrastad. Suusatreeningutes käiakse radadel, kus on alati võimalik mõlemas stiilis sõita, sama kehtib rullsuusatamise kohta. Arengut jälgitakse videotreeninguga, mille abil saad ise oma tegevust hinnata ja sellest õppida.
Kristel Laurson peab oluliseks, et eelkõige oleks paigas treenija suhtumine — trenn ei tohiks olla ainult trenn. Tunnid võiksid anda eduelamusi ja positiivseid emotsioone; tähtis on, et sa treeningut naudiksid. Suusatreeningu rikastamiseks kasutab Kristel “teiste alade kuud”, mis tähendab, et aprillis proovivad tema trennirühmad hoopis selliseid alasid nagu vehklemine, maadlus jms.

Seotud lood:

Enne trenni või poodi?
Nagu teistegi spordialade puhul, ei ole ka suusatamisega alustades vaja esmajoones poodi rutata. Varustuse vallas saad müüjalt enamasti küll asjalikku nõu, samas pole sul esialgu praktilisi kogemusi ega teadmisi, millised suusad-saapad-kepid just sulle sobivad.
Lükka varustuse soetamine veidi edasi ja suundu spordipoodi alles siis, kui mõned trennid tehtud ning pilt võimekuse ja võimaluste osas selgem. Näiteks suuskade valikul on väga määrav näitaja tõuke tugevus, mida hindab treener ja mis treenides kindlasti paraneb.
Suusatamisega alustades võid kasutada kodus unarusse jäänud varustust või laenata vajaliku komplekti spordipoest või tervisekeskusest. Kuigi klassikalise ja vaba stiili jaoks on vaja kaht eraldi suusakomplekti, saad esialgu hakkama ka asjadega, mis mõlemaks enam-vähem sobivad. Esimeste harjutusnädalate jooksul selgub, kumb stiil sulle rohkem sobib ja meeldib, ning siis on juba lihtsam ka varustuse ostmist planeerida.
Riietuses on märksõnaks pigem mitu õhemat kihti kui liiga paksud kehakatted. Keha peab saama hingata ja kuna lihased on aktiivselt töös, ei hakka isegi krõbedamate kraadidega külm.
Lumele eelneval ja järgneval ajal treenitakse rullsuuskadel. Siinjuures on põhimõte “enne proovi, siis osta” eriti oluline. Jaanus Teppanil ja Eiko Toomil on tuua rohkelt näiteid, kuidas inimesed soetavad endale kohe kõige uhkema varustuse ja tulevad trenni harrastajale sobimatute rullidega. Niimoodi on tehnikat õppida raskem ja tagajärjeks võivad olla ka õnnetused.

Tähtsaim märksõna: mõistlikkus
Sportlikule inimesele, kes suusatamise oma tegemistesse lisab, võib tunduda, et mis see siis ära ei ole. Alustatakse liigse entusiasmiga, soovitakse kiiret arengut ja sageli treenitakse üle. Et seda vältida, võta asja mõistlikult ja kuula nii treeneri soovitusi kui ka omaenda keha vihjeid. Harjuta keha ja südant treeningutega järk-järgult, liigne intensiivsus viib kiirelt ülekoormuse ning vigastusteni.
Algajale, kes muidu spordiga kokku ei puutu, on mõõdukus peamine. Kuna suusatamine kaasab peaaegu kõik lihasgrupid, on see treenimata kehale paras šokk. Seega harjuta esialgu mõni kord nädalas ning pigem aeglasema pulsiga ja pikemalt. Enne tipphooaega alustades jõuad end suusatamiseks ette valmistada üldfüüsilise treeningu või tavapärasest aktiivsema liikumisega — näiteks kiirkõnni või kerge jooksuga.
Suurimad vead, mida suusatades tehakse, ongi üle võimete treenimine ja taastumise ignoreerimine. Sõltumata sellest, kas tegu on tõsise tervisesportlase või algajaga, soovitakse end liigselt piitsutada. Unustatakse aga, et areng ja tulemused ei saa lõputult paremuse poole liikuda. Trenniharjumustes on oluline ka puhkus, mis toetab taastumist ja head sooritust.

Iga hinnaga Tartu maratonile
Rahvaspordiüritused on hea võimalus veeta meeldivalt aega koos sama ala harrastajatega. Seal saab end proovile panna ja tõestada, et trennid on asja ette läinud. Suusa- ja spordiklubide aastaringsetele treeningutele lisaks on sul võimalik osaleda talvistes laagrites, ühistel suusareisidel ning mitmesuguse tasemega võistlustel.

Eestlaste põhiline suusapidu on läbi aegade olnud Tartu maraton. Ühest küljest on see suusasõpru ühendav üritus ja tippspordivõistlus, teisalt aga võib osutuda harrastajale valeks motivaatoriks. Maraton ei ole ületamatu pingutus, kuid sellesse tuleb suhtuda terve mõistusega. Kuu enne üritust on liiga hilja, et maratoniks valmistuma asuda! Ka varem alustades pea silmas enda treenituse astet — konkreetse koha püüdmise asemel sea eesmärgiks tervislik ettevalmistus ning läbimõeldud tegevus rajal.

Suusatamine on kasulik, sest
• kaasab pea kõik lihasgrupid, aktiveerib vereringet,
• arendab tasakaalu ja koordinatsiooni,
• annab võimaluse treenida värskes õhus,
• ei nõua suuri väljaminekuid ega sagedast varustuse uuendamist,
• lubab treenida nii iseseisvalt kui ka grupis ja aasta läbi.

Suusatamine: kolm küsimust
• Millal alustada?

Parim aeg suusatamisega alustamiseks on varasügis, kui lume tulekuni on veel aega. Tehnika saad selgeks rullsuuskadel ja füüsilist vormi on aega parandada nii üldtreeningu kui ka teiste spordialadega.
• Kuhu trenni minna?
Tallinnas võid suusatreeningutega liituda näiteks Sparta spordiklubis. Treeningud toimuvad 3–4 korda nädalas, rõhku pannakse personaalsele lähenemisele. Treeningust saadavale positiivsele emotsioonile keskendutakse Skispiriti gruppides. Lisaks korraldab MTÜ Suusahullud ühistreeninguid Tartus, Tallinnas ja Pärnus.
• Kus harjutada?
Tallinna parimateks radadeks peetakse Harku ja Pirita radu. Kui sul on võimalik linnast kaugemale sõita, leiad head suusarajad näiteks Kõrvemaalt ja loomulikult Otepäält. Vali harjutamiseks rajad, millel end kindlalt tunned, ja väldi tõuse-laskumisi, milleks vajalikke oskusi ja tehnikat veel pole.

Varustus on oluline
• Uus varustus maksab u 400 eurot komplekt. Esialgu kasuta kodus leiduvat, laenuta või osta kasutatult (näiteks iga-aastaselt suusalaadalt).
• Küsi nõu treenerilt või varustuse müüjalt. Varustust on võimalik proovida ka Suusabussi kaudu: http://www.suusaliit.ee/suusabuss.
• Suuski valides võta arvesse oma kaalu, pikkust ja tõuke tugevust.
• Klassikalise stiili suusakepid peaksid ulatuma õla ja kaenlaaugu vahele, vaba stiili kepid kõrva alumise otsani.
• Klassikasuusa puhul on oluline nii libisemis- kui ka pidamismääre, vaba suusa jaoks libisemismääre.

Kevad 2