Oma lapsi kasvatades üritab Paula neid hoida vigade eest, mis ta ise on elus toitumisvalikutega teinud. Samas väldib ta nendega ka võitlusi söögi nimel. “See ei oleks väga jätkusuutlik ega looks head baasi. Julgustan neid proovima. Hermiinega on see praegu lihtsam, Uku-Robin on oma eelistustest juba üsna teadlik. Meil on kokkulepe, et ta maitseb vähemalt ühe ampsu igast asjast. Poetan tema taldrikule brokoli- ja porganditükikesi – ta ei pea neid sööma, aga tahan, et ta harjuks, et need taldrikul on. See on juba üsna suur samm,” muheleb ta.

Toitumisega tegeldes on Paula jõudnud põnevate teadmisteni. “Teooria ütleb, et toitu, mida laps on proovinud enne teist eluaastat, hakkab ta tõenäoliselt sööma pärast viiendat. Vahepealsel perioodil keeldub ta kõigest. See tuleb meie evolutsioonilisest arengust: kunagi uitas laps selles vanuses üksi metsas ringi ja ellujäämiseks oli vajalik, et ta kõike ettejuhtuvat suhu ei pistaks,” seletab Paula. “Kui seda endale teadvustasin, langes kohe koorem õlgadelt.”

Loe edasi juba artiklist Paula toitumisega seotud õppetundidest ja taipamistest ning tema väärt soovitusi, kuidas ka sina saad nautida head sööki, pakkuda kehale parimat kütust ja tunda end oma kehas imeliselt.

Jaga
Kommentaarid