Ühel eluhetkel tundis Sandra (28, nimi muudetud), et on omadega täiesti läbi – kogu elurõõm ja sära olid kadunud. “Olin elus, aga ei elanud, vaid lihtsalt eksisteerisin. Inimesed mu ümber panid tähele, et minuga ei ole kõik hästi.” Noore naise perearst arvas, et abi oleks antidepressantidest. Töökaaslane soovitas aga proovida holistilist regressiooniteraapiat. “Otsustasingi lootuses, et ehk ei lähe ravimeid siiski vaja, teha läbi nn holistilise neliku – neli seanssi kahe nädala jooksul.”

Teraapias sai ta rääkida oma tunnetest ja luua ühenduse alateadvusega. “Sain aru, miks ma tunnen, mida tunnen, ja kust need tunded pärit on. Peamiselt olid minu mured seotud minapildiga. Suur ülekaal oli mõjunud minu enesekindlusele laastavalt, mistõttu tundsin end üksildasena ja elasin hirmudes...

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid